Plaanitav reform lööb kõigi kutsekoolide elu pea peale: õpe pikeneb, erialad muutuvad, koolid saavad vastutusvaldkonnad ja täiskasvanute hobihariduse eest tuleb hakata maksma.
„Mõjutab igatepidi ja nii suurelt, kui saab,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) direktor Riinu Raasuke plaanitava reformi kohta. See toob tema sõnul kaasa uue rahastusmudeli, õppekavad ja -suunad. Kui suure mõjuga kutseharidusreform lõpuks on, selgub Raasukese sõnul alles pärast reformi elluviimist. Oma mõju Haapsalu kutsekoolile on kindlasti ka lähedal asuva Vana-Vigala ametikooli sulgemisel ja Hiiumaa ametikooli õppekorralduse muutmisel – milline täpselt, seda Raasuke veel ennustada ei osanud.
Kuigi lõplik reformikava valmib kevadel ja rahastusmudelite muutus on selge järgmise aasta alguseks, käib kutsekoolis juba reformi valguses töö. Üks reformi eesmärke on muuta kutsekoolid justkui rakendusgümnaasiumideks, kus nelja-aastase õppega saadakse senisest põhjalikum üldharidus.
asutused panevad rahva vaesumise tõttu uksi kinni , meie aga õpetame gurmee spetsialiste
Sa sobiksid väga hästi ministeeriumi ametnikuks. Sul on ka hästi kitsas silmaring ja puudub igasugune arusaam toitlustamise valdkonnas toimuvast.
on üksikud nn. söökla moodi asutused , kus kõhu täis saab, ülejäänud õlleka moodi #restoranid# eputavate nimedega ning laest võetud hindadega toitudega
Ma olen ammu oodanud sellist reformi, mis kõik Eesti hariduse probleemid lahendab. Natuke ärevaks teeb, et päris täpselt ei teata kuidas reform õnnestub, või mis pärast seda saab, aga sellele vaatamata soovin Riinule edu. Pea ees tundmatus kohas vette hüpata on kindlasti hea mõte.
Penskarid ja keskealised on juba kenasti näljapajukile reformitud,nüüd asutakse noorte ja laste kallale. Huvitav kui kaua ja palju seda eestlast anab veel reformida?
Targad ja osavad lähevad eestist lihtsalt minema. Tipa-tapa ja vurrrrrrrrrr!
Kuhu läksid, tark ja osav?
Mina küll ei ole.Kui on inimene ligi kuuskümmend aastat tööd teinud,siis midagi on selle aja jooksul ikka olemas.
kõrvasügajad ja ninanäppijad, rongiootajad ja toidumaitsjad, pirukaküpsetajad ja veinimekkijad
Mina arvasin, et tehakse tihedalt koostööd ettevõtetega,linnaga, valdadega, et mis erialasid vaja ja milliseid praktikakohti oeks noortele pakkuda….Rohkem teooriat? Milleks? Jääb loota, et reform on tõesti sisukas mitte aga ei piirdu uue rahastusmudeli ja uute õppekavadega….
Kaugõppe võimalusi kust leian?
Täpsustan – artiklis tehtud viide noortele, kellest suur hulk nö registritest kaob, kes satuvad suure tõenäosusega vaesusriski ja NEET noore staatusse, on need 5% põhikooli lõpetajatest, kes õpinguid ei jätka ning jäävad madala haridustasemega.
Enam kui 40% on noori, kes lõpetavad küll gümnaasiumi, aga ei jätka õpinguid ehk suunduvad tööturule ilma erialase ettevalmistuseta.
need töökohad tulevad
Need töökohad luuakse uute sihtasutuste, fondide ja mtü-de näol.
Kui kellelgi on oma majapidamine – nii isemajandav kui võimalik, – teeb ta reeglina kaine kalkulatsiooni, milliseid töid ja tegevusalasid majapidamine vajab. ÜHTKI mõttetut ametit ega rahaeraldust ei looda/tehta. Miks ma küll kahtlustan, et riigis (perekonna laiendatud mudelis?) ratsionaalne loogika ei kehti? Miks on nii, et paljusid ameteid õpitakse ja õpetatakse Eestis täiesti meelevaldselt? Kas on ikka vaja nõnda palju näitlejaid, lauljaid, sportlasi, muusikuid, puutulpide treijaid ja hunnikute viisi elukutselisi arvutiklõbistajaid-büroode täitjaid? PC-de ilmumine pidanuks vajadust valgekraede järele kõvasti vähendama! Ühesõnaga, raske on kellelegi soovitada: õpi põhjalikult seda või toda ametit, see toidab. Arvestades tulevikus kasvavat kaost (rahvastikukriis, sõjad, kultuurikatkestused)… Loe rohkem »
Aga trans-soolised ja vähemuste õigused ning migratsiooni avatud käsitlus ja soo-uuringud ongi seotud päris eluga, need pole väljamõeldised. Elu areneb ja nii ka reformid on hariduses vajalikud.
võtame arvesse
Tänan, Adolf!
Kui paberilt ka täispika LE artikli läbi lugesin, osutusidki mõned loetletud ideed juba arvestatud olevat. 🙂