Silt: Riinu Raasuke

Tulevast sügisest alustab Haapsalus kood-programmeerimiskool, mille õpe keskendub droonidele ja iseliikuvatele sõidukitele. Haapsalus alustav kool erineb varasematest sellegi poolest, et kui varem on koodikoolid pakkunud täiendõpet, siis Haapsallu loodetakse pakkuma hakata tasemeõpet. „Moel või teisel tuleb,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. See tähendab, et järgmisel sügisel algab õpe kutsehariduskeskuse ruumides kindlasti. Kui kool alustab täiendõppega, siis renditakse kutsehariduskeskuselt ruume ja kõige muu eest vastutab programmeerimiskool. Sihiks on aga võetud pakkuda Haapsalus tasemeõpet kutsekooli õppekavana. Raasukese sõnul selgub õppevorm märtsiks, sest selleks ajaks tuleb õppekava haridusministeeriumile esitada. Praegu tegeletakse kutsekoolis selle koostamisega. „Metoodika tuleb kutsehariduse väljunditega kooskõlla panna,” ütles Raasuke.

Haapsalu kutsehariduskeskus (HKHK) kuulutas välja koolisisese konkursi koolile uue nime leidmiseks. „Kuigi HKHK on ilmselt meie kõigi südames ja kaubamärgina piirkonnas end tõestanud, siis kutsehariduskeskus sõnana ei kirjelda meie pakutavate teenuste valikut,” ütles keskuse direktor Riinu Raasuke. Ta tõi näite, et kutsehariduse kõrval on koolis mittestatsionaarne üldharidus ehk õhtukool, seal pakutakse täienduskoolitusi ja mitmesuguseid muid teenuseid. Raasukese sõnul sobiks kutsehariduskeskuse asemel kooli nimesse paremini näiteks hariduskeskus või hoopis kolledž. „Olgem ausad, ega meie teeninduspiirkond ole ka enam ainult Haapsalu, kui meie koolitunnid toimuvad nii Keilas, Tallinnas, kaitseväe baasides kui vanglaski,” ütles ta. Viimastel aastatel on mitu kooli nime muutnud: Tar

Haapsalu kutsehariduskeskus pakub esimest korda õpilastele võimalust otsustada, kuidas kasutada kooli eelarvest 10 000 eurot. „Pakutav idee peab olema selle raha eest teostatav, olema kättesaadav kõigile õpilastele, mitte ühele õpperühmale, ega tohi tekitada koolile püsikulu,” loetles HKHK direktor Riinu Raasuke kooli kaasava eelarve tingimusi. Raasukese sõnul peab igal ideel olema juures eelarve. „See on osa õppetööst, et õpilased mõistaksid eelarvet, oskaks arvestada maksude ja näiteks transpordikuluga,” ütles direktor. Ta lisas, et sellepärast korraldavad kaasava eelarve projekti vedavad Eesti koostöökogu ja Korruptsioonivaba Eesti õpilasesinduse liikmetele vastava koolituse. Ett

Kuigi Läänemaa gümnaasiumid on välja kuulutanud lisavastuvõtu, jäävad tühjad kohad tõenäoliselt täitmata, sest neid, kes lävendit ei ületa, vastu võtta ei saa. „Need, kes lävendi ületasid, said kutse õppima asuda, aga osa loobus kohast,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu Lääne Elule. Välja kuulutatud lisavastuvõtt võiks teoorias tuua lisa, aga kõiki tahtjaid kool vastu võtta ei saa. „Tingimused on samad kui kevadel,” märkis Metssalu. Praeguseks on Läänemaa ühisgümnaasiumi kümnenda klassi nimekirjas õpilasi sama palju kui riigikogus liikmeid – koolikoha on kinnitanud 101 last. Metssalu sõnul on see üks viimaste aastate arvukamaid vastuvõtte. Sügisel alustab seal neli klassitäit uusi gümnasiste ka siis, kui lisavastuvõtt lisa ei too. Ometi on haridus- ja teadusministeeriumi statistika järgi Läänemaa ühisgümnaasiumis 19 ja Noarootsi gümnaasiumis üheksa vaba kohta, nii et viimanegi on esimest korda välja kuulutanud lisavastuvõtu. „1. juulist panime info üles,” ütles Noarootsi gümnaasiumi juhiabi Viktoria Mitman. Mõlemasse kooli pürgis kevadel rekordarv lõpetajaid. Läänemaa ühisgümnaasiumisse laekus üle 180 avalduse ja konkurss oli poolteist inimest kohal

[caption id="attachment_423931" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Riinu Raasukese sõnul on koolil põhjust rõõmustada, sest õppida soovijaid on rohkem kui varem. Foto Andra Kirna[/caption] Reede õhtuga Haapsalu kutsehariduskeskuses (HKHK) lõppenud esimeses vastuvõtuvoorus soovis HKHKs õpinguid jätkata rekordiline arv põhikooli lõpetanud noori. Direktori Riinu Raasukese sõnul oli esmaspäeva hommikuks laekunud 252 avaldust. „Täna tuli veel mõni juurde,” ütles ta. Erialadest on kõige huvipakkuvamad turismiteenus ja IT, mis on Raasukese sõnul olnud läbi aastate populaarsed. Tänavu köidavad noori veel ehitustehnoloogia ning sotsiaaltöö ja -teenuste eriala. „See viimane on päris uus eriala ja pelgasime, kas ikka huvi on,” ütles Raasuke. Direktori sõnu

[caption id="attachment_465623" align="alignnone" width="1920"] Sel õppeaastal jäi HKHKs vähese huvi tõttu tislerierialal õppegrupp avamata. Kaire Reiljani foto[/caption] Puidueriala õpetajad ja mööblitootjad pidasid Haapsalu kutsehariduskeskuses (HKHK) nõu, kuidas puiduerialasid noorte seas populaarsemaks muuta – probleeme on palju, imerohtu aga mitte. „IT-erialadele joostakse kutsehariduses tormi, aga puit on jäänud vaeslapse rolli,” ütles HKHK direktor Riinu Raasuke. Tislerieriala on HKHKs ja mitmeski teises kutsekoolis puiduerialadest ainus, mida saab õppida pärast põhikooli päevases õppes. Koolitatakse küll ka CNC-pingi operaatoreid, mööblirestauraatoreid, puittoodete tehnolooge jms, kuid seda tehakse töökohapõhiselt või tsükliõppes. Sel õppeaastal jäi HKHKs vähese huvi tõttu tislerierialal õppegrupp avamata. Õpilaste huvi langus on kestnud juba mõnda aega. Uuele õppeaastale minnakse vastu uue, kolme- asemel nelja-aastase õppekavaga, kuid valitseb ebakindlus, kas sellelegi õppureid leitakse. HKHK puidu-, ehitus- ja käsitöö osakonna juhtaja Margus Krips ütles, et kui ka sel sügisel õppegruppi avada ei suudeta, võib juhtuda, et Haapsalus tuleb puiduõppele kriips

[caption id="attachment_389164" align="alignnone" width="2000"] Kohustusliku õppimisea tõstmine mõjutab eelkõige kutsekooli. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Kevadel 9. klassi lõpetajad peavad edasi õppima kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni. See paneb keerulisse olukorda nii omavalitsused kui ka kutsekoolid, kes peavad hakkama tegelema koolide uste taha jäävad nõrgemate õpilastega. „Kohti peab jaguma,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. Samal ajal ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke, et ega nende majagi kummist ei ole. Juba sel õppeaastal jäi kutsekooli ukse taha noori, kes lävendit ei

[caption id="attachment_423931" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. Foto Andra Kirna[/caption] Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) täiskasvanutele mõeldud tasemeõppe erialadele pürib tänavu üle poole tuhande inimese. Kõige populaarsem on raamatupidamise eriala. HKHK direktor Riinu Raasukese sõnul pole avalduse arvu mullusega võrreldes vähendanud seegi, et kõik täiskasvanud kutsehariduse erialadel enam tasuta õppida ei saa. Nimelt ei saa sellest õppeaastast kutsehariduserialadel enam tasuta õppida need, kes on viimase viie aasta jooksul omandanud tasuta kutsehariduse või viima

[caption id="attachment_403451" align="alignnone" width="2000"] President tunnustab igal aastal tublimaid õppureid. Foto: Aron Urb/Vabariigi Presidendi Kantselei[/caption] Presidendi vastuvõtule Kadrioru roosiaeda sai Läänemaalt tänaseks kutse 21 gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kolledžilõpetajat. Enim kutseid sai Haapsalu kutsehariduskeskus, kust roosiaeda läheb 11 lõpetajat. „Igalt lõpetavalt kursuselt kaks,” ütles Ha

[caption id="attachment_423931" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu kutsehariduskeskuse IT-süsteemide nooremspetsialisti erialale on juba praegu konkurss kaks inimest kohale. Sisseastumisavalduse on esitanud 49 õppurit, vastu võetakse 24. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke märkis, et avalduste vastuvõtt kestab jaanipäevani.