Silt: Riinu Raasuke

[caption id="attachment_479695" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu. Juhan Hepner[/caption] Kuigi Läänemaa gümnaasiumid on välja kuulutanud lisavastuvõtu, jäävad tühjad kohad tõenäoliselt täitmata, sest neid, kes lävendit ei ületa, vastu võtta ei saa. „Need, kes lävendi ületasid, said kutse õppima asuda, aga osa loobus kohast,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu Lääne Elule. Välja kuulutatud lisavastuvõtt võiks teoorias tuua lisa, aga kõiki tahtjaid kool vastu võtta ei saa. „Tingimused on samad kui kevadel,” märkis Metssalu. Praeguseks on Läänemaa ühisgümnaasiumi kümnenda klassi nimekirjas õpilasi sama palju kui riigikogus liikmeid – koolikoha on kinnitanud 101 last. Metssalu sõnul on see üks viimaste aastate arvukamaid vastuvõtte. Sügisel alustab seal neli klassitäit uusi gümnasiste ka siis, kui lisavastuvõtt lisa ei too. Ometi on haridus- ja teadusministeeriumi statistika järgi Läänemaa ühisgümnaasiumis 19 ja Noarootsi gümnaasiumis üheksa vaba kohta, nii et viimanegi on esimest korda välja kuulutanud lisavastuvõtu. „1. juulist panime info üles,” ütles Noarootsi gümnaasiumi juhiabi Viktoria Mitman. Mõlem

[caption id="attachment_423931" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Riinu Raasukese sõnul on koolil põhjust rõõmustada, sest õppida soovijaid on rohkem kui varem. Foto Andra Kirna[/caption] Reede õhtuga Haapsalu kutsehariduskeskuses (HKHK) lõppenud esimeses vastuvõtuvoorus soovis HKHKs õpinguid jätkata rekordiline arv põhikooli lõpetanud noori. Direktori Riinu Raasukese sõnul oli esmaspäeva hommikuks laekunud 252 avaldust. „Täna tuli veel mõni juurde,” ütles ta. Erialadest on kõige huvipakkuvamad turismiteenus ja IT, mis on Raasukese sõnul olnud läbi aastate populaarsed. Tänavu köidavad noori veel ehitustehnoloogia ning sotsiaaltöö ja -teenuste eriala. „See viimane on päris uus eriala ja pelgasime, kas ikka huvi on,” ütles Raasuke. Direktori sõnu

[caption id="attachment_465623" align="alignnone" width="1920"] Sel õppeaastal jäi HKHKs vähese huvi tõttu tislerierialal õppegrupp avamata. Kaire Reiljani foto[/caption] Puidueriala õpetajad ja mööblitootjad pidasid Haapsalu kutsehariduskeskuses (HKHK) nõu, kuidas puiduerialasid noorte seas populaarsemaks muuta – probleeme on palju, imerohtu aga mitte. „IT-erialadele joostakse kutsehariduses tormi, aga puit on jäänud vaeslapse rolli,” ütles HKHK direktor Riinu Raasuke. Tislerieriala on HKHKs ja mitmeski teises kutsekoolis puiduerialadest ainus, mida saab õppida pärast põhikooli päevases õppes. Koolitatakse küll ka CNC-pingi operaatoreid, mööblirestauraatoreid, puittoodete tehnolooge jms, kuid seda tehakse töökohapõhiselt või tsükliõppes. Sel õppeaastal jäi HKHKs vähese huvi tõttu tislerierialal õppegrupp avamata. Õpilaste huvi langus on kestnud juba mõnda aega. Uuele õppeaastale minnakse vastu uue, kolme- asemel nelja-aastase õppekavaga, kuid valitseb ebakindlus, kas sellelegi õppureid leitakse. HKHK puidu-, ehitus- ja käsitöö osakonna juhtaja Margus Krips ütles, et kui ka sel sügisel õppegruppi avada ei suudeta, võib juhtuda, et Haapsalus tuleb puiduõppele kriips

[caption id="attachment_389164" align="alignnone" width="2000"] Kohustusliku õppimisea tõstmine mõjutab eelkõige kutsekooli. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Kevadel 9. klassi lõpetajad peavad edasi õppima kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni. See paneb keerulisse olukorda nii omavalitsused kui ka kutsekoolid, kes peavad hakkama tegelema koolide uste taha jäävad nõrgemate õpilastega. „Kohti peab jaguma,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. Samal ajal ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke, et ega nende majagi kummist ei ole. Juba sel õppeaastal jäi kutsekooli ukse taha noori, kes lävendit ei

[caption id="attachment_423931" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. Foto Andra Kirna[/caption] Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) täiskasvanutele mõeldud tasemeõppe erialadele pürib tänavu üle poole tuhande inimese. Kõige populaarsem on raamatupidamise eriala. HKHK direktor Riinu Raasukese sõnul pole avalduse arvu mullusega võrreldes vähendanud seegi, et kõik täiskasvanud kutsehariduse erialadel enam tasuta õppida ei saa. Nimelt ei saa sellest õppeaastast kutsehariduserialadel enam tasuta õppida need, kes on viimase viie aasta jooksul omandanud tasuta kutsehariduse või viima

[caption id="attachment_403451" align="alignnone" width="2000"] President tunnustab igal aastal tublimaid õppureid. Foto: Aron Urb/Vabariigi Presidendi Kantselei[/caption] Presidendi vastuvõtule Kadrioru roosiaeda sai Läänemaalt tänaseks kutse 21 gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kolledžilõpetajat. Enim kutseid sai Haapsalu kutsehariduskeskus, kust roosiaeda läheb 11 lõpetajat. „Igalt lõpetavalt kursuselt kaks,” ütles Ha

[caption id="attachment_423931" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu kutsehariduskeskuse IT-süsteemide nooremspetsialisti erialale on juba praegu konkurss kaks inimest kohale. Sisseastumisavalduse on esitanud 49 õppurit, vastu võetakse 24. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke märkis, et avalduste vastuvõtt kestab jaanipäevani.

[caption id="attachment_341064" align="alignnone" width="1024"] Kutsekooli pagariõpilased koos eksamikomisjoniga. Foto: erakogu[/caption] Uuest õppeaastast tuleb sariõppijail kutsehariduse omandamiseks hakata maksma aastas tuhandeid eurosid. Haapsalu kutsehariduskeskuses puudutab täiskasvanute korduv õppimine eelkõige loodusgiidi, restaureerimise ja pehme mööbli valmistamise erialas

[caption id="attachment_439770" align="alignnone" width="1920"] Õppimiskohustuse ea tõstmisega suureneb kindlasti kutsekoolide roll. Foto: Urmas Lauri[/caption] Õppimiskohustuse ea pikendamine toob lisakohustusi kõikidesse õppeasutustesse ja kohalikele omavalitsustele. Praegu 8. klassis käivatel noortel on kohustus pärast põhikooli lõpetamist edasi õppida täisealiseks saamiseni või järgmise haridusastme lõpetamiseni. Seni on koolikohustus kehtinud põhikooli lõpetamiseni või 17aastaseks saamiseni. „Eesmärk on hea, teine on tegelik elu,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. Ta lisas, et õpikohustust pikendava seaduse vastu pole tal midagi, sest ilma hariduseta on keeruline elus hakkama saada, kuid samal ajal langeb koolist välja üha nooremas eas lapsi. Tihti on Rootare sõnul sell

[caption id="attachment_437776" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööerialade õpetaja Marju Heldema ütles, et kuigi seesugust asjade kulgu oli oodata, tuli
teade käsitööerialade rahata jätmisest ootamatult. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haridusministeerium lõpetab järgmisest õppeaastast Haapsalu kutsehariduskeskuses toiduainete töötlemise ja käsitöö erialade rahastamise ja kool neid edaspidi tasuta õpetada ei tohi. Ministeeriumi otsus puudutab viit Haapsalu kutsehariduskeskuses õpetatavat eriala: kangakuduja, silmuskuduja, tekstiilkäsitöö, kondiiter ja pagar. Nii kooli direktorile Riinu Raasukesele kui ka käsitööõpetajale Marju Heldemale tuli möödunud esmaspäeval saabunud teade ootamatult. Kuigi mõlema sõnul oli seesugust asjade kulgu oodata,