Möödunud nädalal Haapsalus peetud keskkonnahariduse konverentsil oli peatähelepanu all hariduse roll jätkusuutliku arengu toetamisel.
Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik hindas keskkonnahariduse seisukorra Eestis üldjoontes heaks, üheks probleemiks nimetas ta kooliväliste õppekäikude korraldamist – kõik sõltub õpetaja aktiivsusest raha taotlemiseks projekte kirjutada.
“Hea kool tahab kooliväliseid õppekäike pakkuda – keskkonnategevus on koolides moes,” ütles Kivistik.
Praegu suudavad keskkonnaministeeriumi haldusala asutused – keskkonnaamet, riigimetsa majandamise keskus ja Eesti loodusmuuseum – pakkuda umbes kolmandikule Eesti õpilastest kooliväliseid õppekäike. Kui haridusministeerium otsustaks toetada kindlat arvu õppekäike, oleks kolmas sektor võimeline seda teenust senisest enam pakkuma.
Haapsalu konverentsil said keskkonnaharituse eest seisjad lootust, et säästev areng saab uue haridusstrateegia läbivaks teemaks. “Asekantsler Kalle Küttis lubas, et haridusministeerium hakkab selles suunas tegutsema,” ütles Kivistik.
Ühiskonnas toimuvast rääkides avaldas Kivistik heameelt selle üle, et jätkusuutlik eluviis hakkab üha enam levima. Hinnatõus paneb inimesed targalt tarbima ja asju taaskasutama. Kalle Küttis mõtiskles oma ettekandes selle üle, et talle lapsepõlvest tuttav ütlus “vaene olla on häbiasi” pole enam üldse asjakohane. Toomas Kokovkin rääkis sellest, et jõukuse mõõdupuu tuleb ümber hinnata nii, et see ei väljenduks üksnes majanduse kasvu abil, mis kannustab enam tootma ja tarbima. Paraku pole maailmas veel selleks head valemit olemas, alustada saab igaüks ise oma mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutmisest.
Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa keskkonnahariduse konverentsist võttis osa ligi 80 õpetajat, keskkonnahariduskeskuste töötajat, haridusametnikku ja muud huvilist.
