Tänavu möödub Haapsalu muinsuskaitseala kehtestamisest 50 aastat. See on meie linna jaoks tähtis tärmin, sest mis oleks Haapsalu ilma oma muinsuskaitse all olevate ehitisteta?
Muidugi on Haapsalu puhul tähtis ka looduslik asend – selliseid sõna tõsises mõttes keset merd asuvaid linnu Eestis rohkem pole ja ega neid mujalgi liiga palju leidu. Aga ikkagi – suure osa Haapsalu identiteedist moodustab just puitehitistest koosnev vanalinn. Minu mäletamist mööda oli siin kunagi plaan ehitada vähemalt kogu Metsa tänav korrusmaju täis – igatahes pääses minu enda maja hädavaevu lammutamisest. Haapsalu autobaasil oli uue ehitise projektki juba valmis. Ja Rüütli tänava hoonestus õnnestus päästa väikese pettuse abil – et seal asub maja, kus on ööbinud Peeter I. Mille kohta kindlaid tõendeid pole, aga otsustajate jaoks oli see argument. Nii et kas keegi kujutab ette Haapsalut, mis oleks tervenisti kui Kastani linnaosa? Nagu oli 30 aastat tagasi öelnud Rootsi kuningas, kui siin visiidil käis – teie vaesus on olnud teie õnn! Rootsis oli piisavalt rikkust, et enamik vanu puitasumeid kokku lükata ja moodsad hooned peale ehitada.
Lossiplatsile plaan uus linnavalitsusehoone püsti panna- OK. Miks Linnavalitsus ei nõua St.Peterburi ja selle vastas asuva hoone korda tegemist??? Saan aru, et erakätes, aga linna külastavad inimesed küsivad miks need hooned juba aastaid sellisena püsivad, miks neid korda ei tehta. Samuti endine liinitehnilise side hoone Jaani tänaval. Kui omanikul võimu hoonete korda tegemiseks ei ole, siis sundmüüki või oksjonile ja uutele tegijatele võimalus anda.Täielikud häbiplekid linna peaväljakul.
Huvitav kus see mutt siis on kui järjekordsed 300 inimeste iga aasta jälle läänemaalt ära on küüditatud. Neeme Suur kiidab takka et see pidi rahva vaba liikumine olema
“….kas keegi kujutab ette Haapsalut, mis oleks tervenisti kui Kastani linnaosa? ”
Tõsi, vanalinn eristabki suuresti Haapsalut teistest linnadest…. aga paraku ilma Kastani linnaosata, ei oleks meil ka põhjust rääkida tänasest Haapsalust kui linnast. Seega ärgem vastandagem.
Inimesed elasid Haapsalus veel 1980-te lõpus. Nüüd elavad Kastanis. Mäletan toda inimestega Haapsalut. Üksikud Tamme tänava äärsed (vene ohvitseridele ehitatud) kortermajad mõjusid toona veel halvaloomulise kasvajana. Nüüd on nad healoomulised. Peksa sealkandis enam ei saa ja püsiasukate liikumine tekitab päriselu hõngu. Vanalinn seevastu meenutab Hollywoodi kulisse, kuhu mõni kodutu on end alaliselt sisse seadnud. Kõnnid tänavail ja meenutad kunagisi päriselanikke, kelle kodudest on saanud kellegi aastakümneid tühjalt seisvad kinnisvarainvesteeringud, suvilad, külaliskorterid või uusarendused. Kapitalism? Ehk tõesti. Aga igal juhul eristub see möödunud sajandite rahuaja-Haapsalust. Tõehetk saabuks, kui nt. kesknädala õhtupoolikul sundida kõiki paikseid vanalinlasi Lossiplatsile kokku tulema. Kujutan ette pilti:… Loe rohkem »
Joodikuid on palju jah, aga mis teha, kui rahvus ise välja tahab surra? On ideid sellise nähtuse vastu?
Noo sinna üle trummi eramajade sekka kavatsetalse ju korrusmajad ehitada. Raha ei haise ja siin halamisest pole mitte mingit kasu. Imestan lihtsalt, et milline ajuehitus peab küll olema või ilumeel, et eramajade rajooni kõrged korruselamud ehitada. Vastus on, et raha on määrav, ei muud.
Linn on armas ja ilus, aga kus on inimesed….. Masendav tühjus ja vaikus nagu polekski linnas elanikke.
Ongi rahulikum. Inimestega tekib alati probleeme. Mida rohkem rahvast, seda keerulisemaks läheb
kahjuks jättis koerasitapealinna mulje 🙁
Rohkem ei tule!
Kord elus Haapsalus käinud turist, siia enam tagasi ei tule, aga vat Lääne Elu loeb küll. Jajah.
Normaalsetele haapsallastele ei meeldi ka koerajunnid murul, kõnniteedel ja kõikjal rannas!
Ega tegelikult ei meeldi küll, selles on teil õigus, aga kas ma oleksin pidanud siin kaasa targutama või mitte, selles on küsimus hoopis matile
Vanalinna elu on pr. Pajulale tuttav ja ta käsitleb seda vägagi konservatiivselt (erinevalt oma muist kirjutistest). Mu meelest andsid linnajuhid teatud perioodil lausa mõista, et kuursaalist, lossipargist ja raudteejaamast romanikutele piisab, ülejäänu võib asendada ‘kastidega’. 2008 a. masu vähendas õnneks tõhusalt modernarhitektide hoogu. Nüüdseks ollakse toibutud ja linna ümbritsevale kallasrajale kerkib katkematu betoon-klaas-plekkhoonete müür – Promenaadist Vana sadamani ja ega Õhtu kallaski pääse. Pajula täispikk artikkel käsitles lähemalt Vana-Haapsalu muutunud liiklusskeeme. Posti tänava promenaadiks (‘kiviaiaks’) kujundamine suunas kogu transiidi kõrvaltänavatele. Ene Pajula kirjeldas Metsa tänavat, mina juhin tähelepanu Kalda-Lahe piirkonnale. Linnajuhid, püüdke mõista, et ei praegused ega tulevased miljonivaatega (holmide)… Loe rohkem »
Täiesti nõus, vanalinna peaks säiltama madala puitasumina aga kahjuks on sinna lastud ehitatud ka kivikarpe.
Samuti nõus. Arvamus mul selline, et ega paar erandit nii hull asi ka ei ole. Mingis muutuses peab vanalinn ikkagi ka olema. Loodan, et ka edaspidi toimetavad asjatundjad ja nii säilitatakse vanalinn väärtusena. Alati läheb süda soojaks, kui näen, et mõni vanalinna hoone jälle korda tehakse. Ilus.
ei anna häbeneda, ehitame lossiplatsi ametimaju täis, kui ruumist puudu tuleb, on ka lossihoovis ruumi ehituseks küll