Lääneranna koolide kärpimise kava on esile kutsunud eelnõude buumi – volikogu peab märtsiistungil menetlema kahte valla koolide saatust puudutava eelnõu varianti.
Koolide kärpekava on vallaelanikud ärevile ajanud. Veebruaris on vallajuhid saanud elanikelt paarkümmend pöördumist – kirja on saatnud Koonga kooli lastevanemad, Koonga kooli hoolekogu, Virtsu lastevanemad, Virtsu ettevõtjad, Metsküla kool, Metsküla kultuuriühing, Varbla kool, Lõpe kool.
Eelnõudega tegi otsa lahti vallavolikogu esimees Armand Reinmaa, kelle koostanud otsuse eelnõu potsatas 1. märtsil volikoguliikmete postkasti. Selles oli kirjas, et vallas suletakse kaks kooli ja neli kooli kärbitakse neljaklassiliseks. „Miks mina sellise eelnõu esitasin? Pidime ju andma hoolekogudele konkreetsuse, et nad saaksid oma arvamuse selgelt välja öelda,” ütles Reinmaa Lääne Elule.
Tgl pole midagi valida, sest Kaja röögib koos orava-kooriga, et seis on rahadega väga raske, järelikult pannakse pooled koolid kinni jpm ka. Reformi röövlid on tõsiselt asunud jälle meie elu paremaks muutma.
Aitab juba sellest ekrepläustist! Kuueklassilise kodulähedase hariduse nõue on must valgel riiklikus haridusstrateegias kirjas. See koolide kohitsemine on käputäie kohalike ülbikute kinnisidee.
Olge ise vait, Põdra, õigustades refivalitsuse sabotaaži eesti rahva ja eriti ääremaade suhtes! Nursipalu polügoon, mere- ja metsaalade risustamine tuulekaevandustega, loodusvarasid mõttetult hävitav Rail Baltic, sõge rohepööre (koos elektrihinna kunstliku ülesajamisega), oponentide tühistamine (vihakõneseadus), innukas immigratsiooni edendamine, eesti keele mõjuala ahendamine – kõik need on ühe ja sama neomarksistliku refielevandi erinevad kehaosad. Inimlikul tasandil, ka regionaalpoliitikas, püsib ainuke lootus konservatiividel, keda esindab teie sõnul ‘ekrepläust’.
Ja mis väärtusi need ennast konservatiivideks nimetavad ekstremistid siis pakuvad? Mõnitatud on tudengeid ja teadlasi, alla kolme lapsega peresid ja üksikemasid, kohtunikke ja kindraleid, arste ja politseinikke, Ukraina põgenikke ja Soome peaministrit… kõik ei tule kohe meeldegi. Ühesõnaga, vihatakse kõiki, kellele teiesugused räuskajad ei meeldi.
Veelkord – soov koole kinni panna ei ole mitte kuidagi seotud erakondliku tegevusega.
Jälle valed, M. Põder! Kas EKRE mõtles välja/teostas haldusreformi, mille all tehislik Lääneranna täna ägab? Kas EKRE algatas kampaania, et uue koolimaja saamiseks peab KOV likvideerima kõrgema(id) kooliastme(id)? Maaelu ruimeerimine käib nn. hoolivate, südamlike, heldete ja edukate ‘liberaalide’ juhtimisel juba aastaid! EKRE-le inkrimineeritav räuskamine on õpikunäide sisu ja vormi väänamisest. Et kui kellelegi mahedalt öelda: tule siia, ma süstin sulle testimata vedelikke, müün su kodu maha ja kingin enesekaitsevahendid ära, on tegu kultuurse õhtumaalasega? Aga kes tikkudega mängivat last selgesõnaliselt hoiatab on automaatselt ziga, pätt ja kaa6akas – ta tõstis ju häält… Minu jaoks on olulisem, et kass, hoolimata hääle… Loe rohkem »
Esiteks, katsuge vähemasti minu nimi õigesti kirjutada. Aga teiseks, ärge enam peale võtke.
Lääneranna vald kuulub Pärnumaale ,mis see Lääne Elu kotib.Pärnu Postimees kirjutab niigi Läänerannast.(ka täna)
Sa mõtled ka seda Chippendales boy lugu Pärnu Postimehes?
Vigala vonnid olid Läänemaa kuningad ja Märjamaalgi peetakse end veel läänemaalasteks. Mis sinu probleem on, aga, et kogu aeg vingud?
Aga, sina aga ära loe kui miskit ei sobi.
on vaja ka tagasi kooli saata et eesti keelt oskaks! Kangesti tahaks küsida kas need eelnõud on plastist, puust või metallist ja ega volikogul sinna vahele pressituna valus pole?
Variandid artikli pealkirjaks :
1.Lääneranna volikogu peab valima kahe eelnõu vahel
2. Lääneranna volikogu peab otsustama kumba kahest eelnõust valida
mis tähtsust sel on? Sisust ei saanud aru vää?
Mina sain nii pealkirjast kui sisust aru, Teil on ilmselt raske kõikidest loetud tekstidest aru saada.
nii on, aga ma ei loe kõiki tekste ka millest ma aru ei saa. See väsitab. Nii üldiselt vaatan üle silmadega, siis ei teki selliseid muresid ka, et kuskil mõni täht valesti kirjutatud. Murevaba eluke vaat.
Katke brošüürist “Kolhoosnik IRW-e elulugu”: Lääneranna kolhoosi Lihula linna töölised tegid ettepaneku nimetada Lihula gümnaasium Metsküla põhikooliks. Õpetajad kolisid Lihulasse, abiks linnaelanikud automobiilidega.
Hea lahendus
See hariduse värk meil eestis üldse jummala viltu. Vaadates mingeid võrdlusnumbreid , siis peaks eestis olema mitte rohkem kui 8000 õpetajat , meil on neid aga 2x rohkem . Lihtsalt rahakott ei pea selle armee ülalpidamist enam võimalikuks ja ega terves eestis tuleb koolivõrgu korrastamine ette võtta + ka haridusprogrammidega peab midagi tegema – see projekt 12 klassi – tehti omal ajal lasteaia arvelt , aga lasteaedades unustati ess nn eelkool välja võtta e. meil on riigis vaja tegelikult haridusreformi
…näide läänelikust ajupesust. Kuskilt on kõrva jäänud, et õpetajad on liiga palju ja mingi uuring või pretsedent eeldab 8000 õpetajat. Ilma süüvimata kanname selle arvu üle igasse võimalikku riiki ja ühiskonda, sest kuskil on nii välja arvutatud.
Keskmiselt on inimese IQ 100, kellel on rohkem kärbime ja kellel puudu, sellele paneb juurde – saamegi perfektse ühiskonna, kus kõik on võrdsed.
Onju?!
Hea… näide idalikust mõtlemisviisist – meid ei huvita kust see raha tuleb et seda õpetajate armeed ülal pidada . Võrdlus on toodud ju keskmisest ( tegelikult seda arvesse võttes piisaks eestisse 7200 õpetajast ) , miinimumkriteeriume arvesse võttes piisaks meile aga 4000 õpetajast , meil on neid aga lausa 15800 ja iga aasta tekib neid juurde ( viimase 5 aasta kasv on olnud 1300 )
Aga tõstame siis näiteks käibemaksu 26 % ja tulumaksu 33% et seda koolivõrku ülal pidada – nüüd tuleb seakisa ………
…näide targast, kes arvab, et haritlasi peetakse üleval, mitte seda, et haritlased ja haridus ja haritus on ühiskonna alustala.
Saada oma lapsed 7 aastaselt T-särke õmblema, ega kõigile polegi kooli vaja. Väga vahet pole, kui palju selle tegevuse pealt maksu maksad, aga küllap nad sellegi selgeks saavad – selleks pole tõesti koole vaja.
Haritlasi ju peetaksegi üleval . Nad on kas alustala või vundament kuid seda saab olla vaid parasjagu . Praegu jääb tunne et oleme rajanud km vundamendi igas suunas aga maja sinna peale ehitada enam ei jaksa – kunagi oli mul üks tuttav kes rajas hirmussuure vundamendi , kuidagimööda sai ka seinad püsti ja mingi hädise katuse peale , aga rohkemaks jaksu polnud . üritas küll müüa seda aga ei õnnestunud ja hiljem kui sel katus sisse kukkus talvise lumeraskusega , müüs siis lõpuks krundina maha . Uus omanik tudeeris natuke seda ja otsustas kogu kupatuse lammutada kuna peale tohutu suuruse… Loe rohkem »
Enne kui kirjutad, mõtle, kas liiga suur vare on asjakohane kujund. Antud juhul jääb lugu looks teie kunagisest tuttavast. Tubli, lõpp läks nihu, ärge rohkem kirjutamisega tegelege.
nad on siis, kui saaremaa kuulutab , et neil on puudu 200 õpetajat
Maksulaekumised võivad suureneda ka maksude alandamisel. Riigile raha teenimiseks on ka muid võimalusi kui maksude tõstmine. Näiteks kasumlike ettevõtete maha müümata jätmine. Mäletame ju väga hästi kuidas, 10+ aastat tagasi üritati EE-d maha parseldada. Sellise mõtteviisiga kaugele ei jõua.
Küll see Hmm-Irwe dändi (võibolla 3 4 a a s t a n e naine) ikka jaksab, isegi lihtsamaid tehteid matemaatikas oskab. Aga % aru ei saa.
Kogu aeg on räägitud, et õpetajate palk na väike ja keegi ei taha õpetajaks saada. Nende lugude taustal on näha, et kõige suuremad haridusreformi vastu võitlejad ei olegi lapsevanemad, vaid õpetajad ise, eriti need õpetajad, kellel vastavat haridust pole. Loogika selge, nemad mujal koolides enam nii kergesti tööd ei saa ja kõrgeks aetud palk kaob.
Siia see koer maetud ongi . Need kehvakesed õpetajad ju peavad lihttöödele suunduma ja järsku tööd hakkama tegema
Ma praegu just mõtlen, et kus need kehvakesed õpetajad siis täpsemalt pesitsevad. Kuigi ma pole ühegi üldhariduskooli õpetajate nimekirjas, näen ometi koolidesse tulnud infot. Olümpiaadid: Metsküla, Metsküla, Metsküla, Virtsu, Virtsu, Varbla. Olgu peale, olümpiaaditulemused pole ainus näitaja. Aga siiski, kehvakene õpetaja ei suudaks lapsi teadmisvõistlusteks ette valmistada.
Kõrgkoolide õppejõud küll meie hariduse raset eriti ei kiida . Ja ka välismaa kõrgkoolidesse meie kuldmedalistid tihti ei pääse . Mingite testide tegemine hariduse taset ei näita
Irw, teie mõtlemine on parimal juhul hüpoteetiline – kui A on B, siis C on D.
Jah, Lihula kooli medalist tõesti ei pääsenud, võiksin ka nime nimetada. Aga kaks tõeliselt tarka last olid nii targad, et ei hakanudki Lihulasse gümnaasiumi minema.
IRW on muidu nii harimatu, et kirjutas ühe teise loo kommentaaris “saneeria”. Piinlik hakkab.
Aga õpetajate andmed ja haridustasemed on ju avalikult saadavad, võib ise vaadata ja ei ole vaja teha kiidulaulu mõnedele koolidele ja teisi kiruda.
Riigieksamite tulemused olid Lihula gümnaasiumis eelmisel aastal täitsa head, aga ajalugu vaadates – ere aasta. Optimism ei peaks vähenema, aga kas üks päev (aasta) on muutja?
Tundub veidi imelik, et LE on võtnud Lääneranna tegemised oma kontrolli alla. Las ikka vallarahvas ja volikogu otsustavad ise mis õige või vale.
No kaht eelnõud ei saa muidugi päris “buumiks” nimetada. Aga ajakirjandus teeb täpselt seda tööd, mida peabki tegema.
Lugesin mõlemad eelnõud läbi, üks on kolm lehekülge pikk ja väga konkreetsete viidetega seadusandlusele. Teises on aetud 32 lehekülge asjassepuutumatut ja vastuolulist möga segiläbi otseste valedega, aga ei mingit pointi.
Kumma oma on kumb, jäägu juba lehelugeja otsustada.
Võib vaid korra arvata kumb eelnõu hääletatakse volikogus poolt . Peale seda võib vaid pasunat puhuda
Kõrgelt kukkumine on valus, ja see asi lõpeb ennast koalitsiooniks nimetava jõugu lagunemisega. Kas vallamaja saalis või natuke hiljem kohtus, või ka saneerimisega, pole enam tähtis. Igasugu võimuhullud kaotavad alati, alles jäävad tegelikud tegijad.
No saneerimine võib tähendada seda et 2 kooli asemel suletakse 4
Ei suleta, aga Lihula omast võetakse gümnaasiumiklassid küll maha. Ja võetakse viisakalt väljendades teravdatud tähelepanu alla ka muud Lääneranna valimisliidu valimislubadused. Saneerijad oskavad ja tahavad vaadata kogu valda tervikuna. Ja pidada kinni seadusandlusest. HTM koostatud hariduse arengukava kehtib aastani 2035, seega ka kolm järgmist vallavolikogu koosseisu.
Saneeriad on puht ehtsad raamatupidajad : + ja – peavad omavahel klappima ja pigem + poolele jääma . Mingid kavad neid eriti ei huvita ja ka ei seo . Ja esimesena saab pihta just huviharidus , nii et saneerimist peaks just see sektor eriti kartma
Ega enam hullemaks ikka minna ei saa.
Kui see haridusreform sellisel kujul läbi läheb siis on elu selles vallas lihtsalt võimatu. Me ei sunni oma lapsi poolest ööst ärkama ja päevas tundide kaupa bussides loksuma.
Eraettevõtlust ei puuduta nüüd küll mitte ükski saneerija. Pealegi, need huvihariduse rahad on sellised, mida munitsipaalhuvikooli jaoks ei tohigi kasutada.
Küll aga saavad saneerijad väga hästi aru, kui eelarves on võetud selliseid kohustusi, mida ei tohiks võtta, või siis kulutada eelarve vahendeid sinna, kuhu ei peaks. Mulle millegipärast paistab, et kellelgi on tõsine põhjus saneerimist karta?
Võetud kohustusi ei saa saneerimine likvideerida . Saneerimine on asjade paikapanemine ja just jooksevkulude ülevaatamine . Suurimad kulud valdades on ju selgelt haridus ja sotsiaalkulud – need viiakse miinimumi . Igasugu tilulilu vistakse selgelt prügikasti . Sisuliselt kaotavad kõik , see on nagu toimetulekutoetus
Ja praeguse reformi tulemusena kaotagu kõik teised – peaasi et Lihula ei kaotaks?
Ja mis oleks alternatiiv ? Selge et raha kogu selle koolivõrgu ülalpidamiseks ei jätku , kusagilt tuleb kärpida kuna õpilaste arv väheneb . No pange siis lihula kool kinni , kuhu siis kool teha ?
Polekski vaja kuhugi teha. Istuvad oma kuus aastat olemasolevas koolis maha (või Tallinna maantee 25 tehakse jälle koolimajaks) ja lähevad siis 7.klassi kas Koongasse või Varblasse või Virtsu. Aga minugipoolest ka Haapsallu või Pärnusse, kui sinna sisse saavad. 14-aastane võib ka natuke sõita, aga 10-aastase jaoks on see tervisele kahjulik.
Ma ei näe mitte ühtki põhjust, miks Lihulale peaks mingisugusegi eelistuse andma. Kooli tase on halvem kui kärbitavate oma.
Alternatiiv on 4 põhikooli, ja kõik. Lihula, Koonga, Virtsu ja Varbla.
Ainuke puudus on et õpilasi ja raha ei jätku
Kummale raha ja õpilasi ei jätku – 4 põhikooli või 1 gümnaasium + 4 algkooli variandile? Põhjenda!
Kust rahapuudus tuli?
Lääneranna vallas on suur kulu just Lihula ja selle aguli üle nuumamine.
…et kardavadki