Viis soovitust, mille abil muuta kodu energiatõhusamaks

Ebakindel aeg majanduses paneb mõtlema, milliseid valikuid oma rahaga teha – kas targem oleks praegu investeerida või säästa? Konkurentsiameti prognoosi alusel võib eeldada, et energiahinnad püsivad kõrged ka 2023. aastal. Sellest tulenevalt on Coop Panga soovitus investeerida oma kodu energiatõhusamaks muutmisse, mis pikas perspektiivis toob kaasa ka olulise säästu.

Selleks, et alustada kodu energiatõhususe tõstmist, tuleks esmalt paika panna detailne renoveerimis- või remonditööde plaan. Kui paluda appi ekspert, siis on lihtsam hinnata nii seda, millistest töödest alustamine annab kõige suurema energiasäästu kui ka eelarvet, millega tuleb arvestada. Kutsusime appi ehituseksperdi Uku Vigeli, kes andis kodu energiatõhusamaks muutmiseks viis soovitust:

1. Akende vahetamine

Akende vahetamisega kaasnev võit maja soojapidavusele on märkimisväärne – soe õhk ei lähe toast rändama ja külm välisõhk ei pääse talvel tuppa. Selleks, et akende vahetusest ka päriselt kasu oleks, tuleks eelistada väiksema soojusläbivusega aknaid. Näiteks kolmekordse klaaspaketiga akendel on väiksem soojusläbivus kui kahekordse klaaspaketiga akendel.

Kui juba akende vahetamiseks läheb, siis tasub läbi mõelda ka see, kas aknad peaksid olema avatavad ning kuidas need lahti peaksid käima, et oleks mugav hooldada. Lisaks soojapidavusele on akende valimisel oluline ka helikindlus.

2. Katuse vahetus ja pööningu soojustamine

Tavaliselt on katuse vahetamine üks esimesi töid, mis kodu renoveerides ette võetakse. Põhjus on lihtne: auklik ja vana katus sooja ega vett ei pea. Katuse ja pööninglae puudulik soojustus on ka üks peamisi kõrgete küttearvete põhjustajaid. Viletsalt soojustatud katust on talvel lihtne märgata: soojustamata katus on lumevaba ning katuse servas ripuvad pikad jääpurikad. Mida rohkem lund katusel ja vähem jääpurikaid katuse servas, seda paremini peab katus sooja.

Katuse soojustamiseks on mitmeid võimalusi – oma majale sobivaima lahenduse leidmiseks tasub konsulteerida spetsialistiga. Katusevahetusel tuleks mõelda ka sellele, kas uus katus muudab maja välisilmet või mitte. Kui uus katus tuleb vanast täielikult erinev, on selleks vaja ka ehitusluba ning -projekti.

Tingimusi katusele mõjutab ka see, kas katuse all on juba eluruumid või soovitakse pööning tulevikus elupinnana kasutusele võtta. Sel juhul tuleb pööning ka soojustada ning paigaldada kohe ka katuseaknad. Soojustust ja aknaid hiljem juurde lisada on juba tunduvalt kallim.

3. Fassaadi soojustamine

Kui aknad ja katus sooja välja ei lase, tuleks hinnata ka maja fassaadi. Halvasti soojustatud või juba päevi näinud fassaad laseb väärtusliku sooja majast välja ja vähendab oluliselt energiatõhusust.

Fassaadi puhul tuleb esimesena kindlaks teha maja soojapidavus: kehvalt soojustatud maja tunneb ära näiteks selle järgi, et tuppa tekib liigne niiskus. Sellisel juhul tuleks uurida, kust niiskus tuppa ja soe välja pääseb – kas lekkekohaks on räästad, sokkel või aknasõlmed.

Olenemata maja ehitusmaterjalist toimub fassaadi soojustamine enamasti väljastpoolt. Näiteks kivihooneid ei tohiks seestpoolt soojustada, kuna seest soojustades tekib seinale niiskus soojustuse taha. See toob kaasa hallituse ja seenkahjustuse ohu, mis teevad kurja nii majale kui ka sealsetele elanikele. Fassaadi soojustamisel tuleks mõelda ka ventilatsioonisüsteemile, mis lisaks energiatõhususele muudab tunduvalt paremaks ka maja sisekliima.

4. Küttesüsteemi vahetamine

Oma kodu küttesüsteemi vahetamine kaasaegse vastu on üks peamine võimalus energia kokkuhoiuks. See töö tuleks aga ette võtta alles siis, kui oled veendunud oma kodu akende, katuse ja fassaadi soojapidavuses. Vastasel juhul ei pruugi küttesüsteemi vahetus end ära tasuda.

Gaasihinna kallinemise tõttu otsivad paljud koduomanikud praegu alternatiive gaasiküttele, mida varasemalt on peetud üheks soodsamaks kütteliigiks. Valitav peab sobima just konkreetsele kodule ning aitama päriselt energiakuludelt kokku hoida – selleks võib olla näiteks õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump, pelletitega köetav katel vms.

Küttesüsteemi vahetust planeerides on mõistlik esmalt tellida eksperthinnang, et saaksid ülevaate hetkeolukorrast ja teaksid, kui palju olemasolevat muuta või asendada tuleb. Küttesüsteemi vahetamine vajab ehitusluba ning paigaldamisel tuleb järgida ehitus- või küttesüsteemi projekti. Lisaks sellele tuleb teha ka ehitusteatis ning pärast paigaldust saada kasutusluba.

Küttesüsteemi vahetamine on küll üsna kulukas ettevõtmine, kuid pikas perspektiivis tasub ära. Reaalset kokkuhoidu võib näha küll alles paari aasta pärast, kuid erinevust tunnetad juba jooksvatest hoolduskuludest, sest uued süsteemid on ka palju vastupidavamad.

5. Taastuvenergia kasutamine

Taastuvenergia kasutusele võtmine võimaldab lihtsamad ja vähem elektrit tarbivad kodumasinad suurest elektrivõrgust lahti ühendada. Näiteks televiisor, nõudepesumasin ja külmkapp ning miks mitte ka veeboiler võivad töötada taastuvenergiast tuleneval elektril.

Eriti hea on kasutada taastuvenergiat oma suvekodus, kus ei veedeta nii palju aega kui kodus ja soovitakse kokku hoida elektriarvetelt. Üks levinumaid variante on paigaldada kodu või suvekodu katusele päikesepaneelid. Tänapäevased päikesepaneelid on nii targad, et varjud ning muud häirivad tegurid nende tööd ei sega. Päikesepaneelide tasuvusaeg võib osutuda küllalt pikaks, kuid nende suur eelis on see, et võrgust tulevat energiat koos võrgutasude ja aktsiisidega soetama ei pea.

Enne kui asuda aknaid, katust ja küttesüsteemi välja vahetama, tuleks teha projektiplaan, mille koostamisel tasub küsida nõu spetsialistidelt. Investeeringuid kodu energiatõhususse ei tasu edasi lükata, sest energiaallikate ja ehitusmaterjalide hinnad tõusevad kiirelt. Kulutusi aitab pikema perioodi peale hajutada Coop Panga väikelaen.