Puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus ja levimus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, selgub tervise arengu instituudi (TAI) uuringust. Esmakordselt annab uuring ülevaate ka inimese nahale kinnitunud puukidelt leitud erinevate haigusetekitajate kohta.
TAI uuringutele saabunud 6437 puugist võeti haigusetekitajate uuringuvalimisse 3559 puuki, millel analüüsiti peale tuntud puukentsefaliidiviiruse ja Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi veel neoerlihhioosi, inimese anaplasmoosi, taastuvate palavike rühma Borrelia ning puukrikketsiooside tekitajate olemasolu. „Selleks, et uuringutulemused oleks omavahel võrreldavad, koostasime juhuvalimid, et igast maakonnast satuks uuringule enam-vähem võrdne kogus puuke. Valimit tehes lähtusime neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund, puugi arengustaadium ja sugu,“ selgitas TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller.
Puukborrelioosi tekitajate levimus Eesti puukides on 28%. Enim tuvastati borrelioosi Läänemaa puukidel: 41%. Võrreldes varasemate uuringute tulemustega on borrelioosi põhjustavate bakterite levimus puukides üle Eesti kasvanud viimase 15 aasta jooksul kohati kuni 2-3 korda. Nakkuse saamiseks kulub vähemalt üle 12 tunni, kuid reeglina üle 1-2 ööpäeva, kuna bakterid paiknevad puugi seedetraktis ning pääsevad sealt süljega välja alles pärast vereportsu sattumist puugi kõhtu. Haiguse esimeste tunnuste ilmnemiseni võib minna 2-4 nädalat. Põhi- ja esmasümptomiks on hammustuskoha ümber tekkiv laienev punetav laik, kuid mõnikord võib see ka puududa. Lisaks võivad kaasneda palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigese- ja lihasevalud, kaalulangus. Reeglina allub haigus antibiootikumravile, kuid tüsistuste korral võib nõuda ka haiglaravi.
Kõige levinumaks haigusetekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35% uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga- ja Tartumaalt saadetud puukidelt. Rikketsioosiga nakatudes enamikul inimestel sümptomeid ei ilmne ning haigusseisundit ei teki. Siiski võivad mõnel inimesel esineda gripitaolised sümptomid nagu palavik, lihasevalu, peavalu, hingamishäired, kuid enamasti mööduvad need ise. Nõrgema immuunsusega inimestel võib raskemal juhul olla ka meningiit ehk ajukelmepõletik. Haigust ravitakse antibiootikumidega.
Vähemalt ühe haigusetekitaja olemasolu tuvastati 62%-l kõikidest uuritud puukidest. Kõige kõrgem nakatunud puukide osakaal oli Tartumaal (77%) ning kõige madalam Ida-Virumaal (39%). Viiendik puukidest osutus korraga mitme erineva haigusetekitaja kandjaks. Kõige rohkem mitme nakkustekitajaga puuke tuvastati Tartumaal, Harjumaal, Viljandimaa ja Lääne-Virumaal.
2020. aasta kevadel kaasas TAI elanikkonna teadust tegema, et koos inimeste abiga kaardistada Eesti puugiohtlikumad piirkonnad. Kampaania ajal, mis kestis 20. maist 31. augustini 2020. aastal, teatati üle 14 500 puugileiust: kokku 23 064 puugist. Inimese kehalt avastati kolmandik ehk 33% kõikidest leitud puukidest. Eraldi tähelepanu vääris asjaolu, et üllatavalt palju (35%) kõikidest kaardistatud puugileidudest oli pärit koduaedadest. See oli peaaegu sama palju kui metsa, võsa ja hooldamata teeäärsete alade leide kokku. Gelleri sõnul muudab see seni laialt levinud uskumust, et puugioht varitseb ainult metsas, võsas või mujal hooldamata alal.
