Enne looma võtmist kaalutle, kas suudad pakkuda vajalikku hoolt!

Looma eest hoolitsemine on pikaajaline vastutus, mis ei pruugi olla sugugi lihtne. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) palub enne looma võtmist uurida põhjalikult, mis on vajalik, et koduloom oleks õnnelik ja terve.

Enne uue looma koju toomist tuleks kindlaks teha, kui palju hoolt ta tegelikult vajab ning kas oled võimeline seda tagama. Loomade eest hoolitsemine on midagi enamat, kui lihtsalt jooginõu täitmine, temaga jalutamine või aseme puhastamine.

„Puuduliku kodutöö tõttu võib uue kodulooma kojutoomine tekitada palju stressi nii omanikule kui loomale. Isegi, kui värske omanik tahab loomale parimat, kuid puuduvad vajalikud teadmised, võib tulem olla loomale nukker. Näiteks üksildane ja kurb papagoi võib hakata oma sulgi välja tõmbama. Papagoidel peaks kogu aeg puuris olema kaks või kolm erinevat mänguasja, neid tuleb pidevalt vahetada ja nad vajavad igapäevaselt vähemalt paar tundi inimesega sotsialiseerumist ,” sõnas ELS turundus- ja kommunikatsioonijuht Agnes Blank

Liigiomaste vajaduste tagamine on hädavajalik 

Kodulooma võttes tuleb kindlaks teha, kas suudad talle tagada liigiomased vajadused. Koduloomadele ei piisa vaid täis kõhust ja puhtast elukeskkonnast. Kui kassil on puhas liivakast, tervislik toit ja positiivsed kokkupuuted inimestega, siis ei pruugi loom ikkagi olla õnnelik. Jahiinstinkti rahuldamiseks on mängimine kasside jaoks väga oluline. Tegemist on peamise emotsionaalse vajadusega, mis on kassi heaolu seisukohalt asendamatu ja vähendab käitumisprobleeme.

Eksootiliste loomade puhul on liigiomaste vajaduste tagamine raske. Eksootiline lemmikloom peab elama keskkonnas, mis jäljendab tema loomulikku elupaika, seda nii temperatuuri, niiskuse või varjupaikade poolest. Meeles tuleb pidada ka puuri, terraariumi või akvaariumi suurust. Näiteks paljud maod elavad liiga väikestes terraariumites. Terraarium peab olema piisavat suur, et nad saaksid ennast sirgjooneliselt välja sirutada. Tihti see võimalus neil puudub ja terve elu veedavad nad kerratõmbunult.

Mentaalne stimulatsioon teeb looma elu täisväärtuslikuks

Puudulik mentaalne stimulatsioon tekitab loomal stressi, mis omakorda võib põhjustada tervisehädasid ja mitmeid käitumisprobleeme. Kodulooma keskkonna rikastamine aitab muuta ta elu täisväärtuslikuks ja huvitavaks. Aina populaarsemaks muutub arusaam, et koeradele ei piisa ainult füüsilisest aktiivsusest, vaid nad vajavad igapäevaselt mentaalset stimulatsooni. Kahjuks teiste loomade puhul ei ole see teadmine nii laialt levinud. Ka näiteks põllumajandus- ja pisiloomad vajavad keskkonna rikastamist. Kõik need loomad on uudishimulikud ja vajavad samuti tegevust, kuid kahjuks veedavad suure osa oma elust piiratud territooriumil, mistõttu on hea nende keskkonda rikastada stimuleerivate mänguasjadega. Näiteks igavuses vaevlevad hamstrid närivad sageli oma karva või puuri ning söövad end ülekaaluliseks. Ühed arukamad loomad, sead, hakkavad igavusest närima üksteise kõrvu ja sabasi.

Sotsialiseeritud loom on enesekindel ja inimsõbralik

Kodulooma valides tuleb arvestada, kui palju vajab loom inimese lähedust ja tähelepanu. Näiteks on koer karjaloom, kes vajab väga palju suhtlust teiste koerte või inimesega. See eest mõni eksootilisem loom eelistab olla omaette või liigikaaslastega, aga inimesega koos olla ei soovi. Üks parimaid viise, kuidas tagada, et uuest koduloomast saab inimsõbralik ja enesekindel loom, on sotsialiseerida teda juba noorest east. See on vajalik kõikidele koduloomadele, ka põllumajandus loomadele. Tihti jäävad hooletusse pisiloomad, kes unustatakse puuriga kapi peale. Nii võivad agressiivseks muutuda ka loomult kõige sotsiaalsemad loomad. Näiteks rotid on tuntud oma inimsõbralikkuse poolest, kuid ilma piisava inimkontaktita võivad nad muutuda agressiivseks ja hakata inimest ründama.

Loomaga tuleb käia veterinaari juures vähemalt korra aastas

Looma võtmisega kaasnevad mitmed kohustused, sealhulgas regulaarsed veterinaari visiidid.  Isegi, kui sa jälgid hoolikalt looma tervist, tuleb ta ikkagi viia aastas korra või kaks tervisekontrolli.  Kui tegemist on vanemaealise loomaga, siis isegi sagedamini. Lisaks tervisekontrollile on oluline loom vaktsineerida ja teha sise- ja välisparasiidi tõrje.

Enne eksootilise lemmiklooma võtmist tee kindlaks, et Sinu elupaiga lähedal on olemas veterinaar, kellel on põhjalikud teadmised eksootikute ravimiseks. Eksootilistele loomadele spetsaliseerunud loomaarste on Eestis vähe ja nii võib lemmikule vajalik abi jääda saamata. Eksootilised loomad võivad säilitada terve lemmiklooma välimuse, isegi kui nad on haiged. Paljusid eksootilisi lemmikloomi on haigena väga raske ravida, sest sageli viitab see juba kriitilisele olukorrale.

Hea hügieen hoiab looma tervena

Enamikul juhtudel on võimalik loomahügieeni eest hoolitseda kodus. Peamised protseduurid  on karvahooldus, küünte lõikamine ja hammaste pesemine. Vähe tähelepanu on saanud loomade hammaste eest hoolitsemine. Halb suuhügieen võib põhjustada tõsiseid eluohtlikke seisundeid, sealhulgas neeru-, maksa- ja südamelihase kahjustusi.  Kui koertel ja kassidel aitab suuhügieeni korras hoida hammaste pesemine, siis küülikutel on vajalik kiudainerikka dieedi söömine ja rohke närimine.

Iga looma puhul tuleb teha piisav elltöö, mis hügieenilise protseduure loom vajab. Näiteks tšintšiljadel on karva korras püsimiseks vajalik liivavann, milleks kasutatakse suplemiseks spetsiaalset liiva. Sfinksi kassidel puuduvad ripsmed, mistõttu tuleb looma silmi puhastada tavapärasest rohkem. Ebapiisav hügieen võib mõjutada looma tervist ja põhjustada isegi surma.

Enne looma koju toomist tee kindlaks, et sul on piisavalt aega ja jaksu, et tagada loomale eluks kõik vajalik. Iga loomaliik on erinev ja vajab vastavat hoolt, et püsida terve ning õnnelik. Eesti Loomakaitse Selts tuletab meelde, et uue looma koju toomine on otsus, mida ei tohiks kergekäeliselt võtta. See on pikaajaline kohustus, millest ei saa loobuda, kui isiklik elu muutub raskeks või kaob motivatsioon loomaga tegelemiseks.  Koduloom ei pruugi olla Sinu terve elu, kuid Sina oled tema jaoks kõik.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.

Agnes Blank

ELSi kommunikatsiooni- ja turundusjuht