0

Loomakaitsjad: kaaluge lemmiklooma võtmine hoolikalt läbi

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Üleliigseks osutunud kassid Martna hoiukodus. Foto: Arvo Tarmula
Kassid Martna hoiukodus. Foto: Arvo Tarmula

Paljud eestimaalased võtavad just kevadeti oma koju lemmiklooma. Paraku
näitavad sajad sügisel hüljatud nn „suveloomad“, et seda otsust kas ei mõeldud läbi või suhtuti lemmiklooma soetamisse väga kergekäeliselt, nendib. Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) oam pressiteates.

ELL palub inimestel säilitada kainet meelt ja kevadtuhinas kergekäeliselt lemmikloomi mitte võtta – nii on loomadele parem ja ka teil endal palju lihtsam elada.

„Enne lemmikloomale kodu pakkumist tuleks väga hoolikalt mõelda, kas ikka suudetakse ja tahetakse koerale või kassile pikkade aastate jooksul hoolitsust ja armastust pakkuda“, ütles ELL-i juhatuse liige Kaija Paalberg.
Ta rõhutas, et lemmikuga koos elamine tähendab üsna paljudest asjadest loobumist ja ka senise elu ümber korraldamist. „Lisaks loomad haigestuvad täpselt samamoodi nagu inimesedki ja see tähendab, et omanik peab valmis olema ka päris suurteks raviarveteks.“

Paalbergi sõnul võetakse lemmikloom pahatihti lapse soovidele järele andes, unustades sealjuures, et nii moraalses mõttes kui ka seaduse silmis vastutavad looma eest siiski täiskasvanud.

„Loomahülgajaid on väga raske tuvastada, sest paljud inimesed on jätnud lemmikutele mikrokiibi paigaldamata või pole andmeid registrisse kandnud, kuigi seda nõuab enamus kohalikke omavalitsusi kehtestatud eeskirjades“, tõdea ELL jurist ja Pärnumaa piirkonnajuht Leana Land.
„Suvel võtavad paljud inimesed oma lemmikud puhkusele kaasa ja praegu on eelviimane aeg veenduda, et ka kiibitud loomade andmed oleks registrisse kantud. Ainult nii saate oma kaduma läinud kassi või koera kiiresti tagasi!“

„Meie hinnangul aitaks loomahülgamisi oluliselt vähendada üleriikliku kiipimiskohustuse kehtestamine ja selle täitmise kontrollimine, aga poliitikud on senini olnud vastu ja raiskavad pigem suuri summasid hulkuvate loomade püüdmisele, pidamisele-ravimisele, eutaneerimisele ja seejärel korjuste utiliseerimisele, mis ei ole just kõige mõistlikum tegevus“, avaldas kahetsust ELL jurist ja juhatuse liige Piret Tees.

„Seetõttu pöördumegi otse inimeste poole ja tuletame meelde, et iga inimene ei vaja lemmiklooma, küll aga vajab iga lemmik enda kõrvale vastutustundlikku inimest.“

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz