Enda andmete kaitsmiseks lisaliigutuste tegemine võib tunduda ebamugav, kuid me ei jäta ju ka koduust lukust lahti, kuna võtmega toimetamine on tüütu.
Digitaalne elu ja normaalsuseks muutunud kodukontoris töötamine peaks meie mõtteid üha enam viima turvalisusele. Näiteks võivad väikeettevõtja pilves hoitavad kliendiandmed sattuda võõrastesse kätesse. Ja ka Eestis on mitmeid juhtumeid, kus inimese kogu era- ja tööelu on seotud ühe konkreetse Gmaili kontoga, mis on aga kurjategijate poolt üle võetud, need aga nõuavad selle vabastamise eest raha.
On mõned lihtsad ja tõhusad nipid, mida järgides saab igaüks oluliselt vähendada andmekaitsealaseid ohte.
Ole alati teadlik, mis eesmärgil seadmes autentimise või allkirjastamise PIN-koode või paroole annad. Kui sa täpselt ei mäleta, siis katkesta ja ära koode sisesta.
Mitte ühelgi ametnikul ega pangatöötajal pole õigus telefoni teel sinu PIN-koode küsida. Ära anna telefonis rääkides oma koode vestluskaaslasele.
Vaata üle oma andmekandjad. Mõistlik on kasutusele võtta autentimisega ja PIN-koodidega kaitstud mälupulgad ja kõvakettad, kui andmeid on vaja hoida välistel andmekandjatel.
Mõtle, kas sul on vaja tasuta kontosid ja rakendusi, mille eest maksad raha asemel oma privaatsusega.
Kui oled kontole sisse loginud mitmes seadmes, siis võta kasutusele autentimise võtmed. Neid on erinevaid, näiteks USB kaudu arvutisse või nutiseadmesse ühendatav kaardike, mis tagab, et kui keegi teine ka teise seadmesse sisse saab, ei pääse nad ikkagi ligi näiteks Gmaili kontole.
Halvasti turvatud andmete leke võib kaasa tuua ka märkimisväärseid juriidilisi probleeme, mille lahendamine võtab palju aega ja raha. Seetõttu tuleks oma kontod ja paroolid ning nende turvamise lahendused regulaarselt üle vaadata nii eraisikutel kui ka ettevõtjatel.
Liisi Jürgen
NJORD advokaadibüroo partner