Tugispetsialistide nappust Läänemaa koolides aitaksid leevendada koolitused ja töökohtade atraktiivseks muutmine, selgus Tallinna ülikooli tudengite uuringust.
Tallinna ülikooli tudengid viisid projekti ELU (erialasid lõimiv uuendus) raames läbi uuringu „Kriisist lahenduseni: spetsialistide puudus ja kaasava hariduse kitsaskohad koroonakriisi kontekstis“.
Juba ligi kaks aastat maailma raputanud koroonakriis on toonud kaasa suuri muutusi kõiges, sealhulgas haridusmaailmas. Teadupoolest on tugispetsialistide puudus Eestis pikk ja levinud probleem, koroonaajal andis see veelgi tunda. Läänemaa valimine projekti läbiviimise kohana oli teadlik valik, kuna tahtsime uurida just pealinnast kaugemal olevat maakonda.
Projekti eesmärk oli: selgitada välja Läänemaa üldhariduskoolide õpetajate kogemused ja toimetulek erivajadustega õpilastega töötamisel tavaklassis koroonapandeemia ajal; kuidas muutus nõudlus tugispetsialistide teenuse järele pandeemia ajal; koolijuhtide nägemus tugispetsialistide hõlmatusest Läänemaa üldhariduskoolides.
Haridusliku erivajadusega (edaspidi HEV) õpilane on laps, kelle tervisest, võimetest, isikuomadustest või kultuurilisest taustast tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha kohandusi või muudatusi õppetöös, õpikeskkonnas või õpetaja koostatud õppekavas.
Igale lapsele tuleks läheneda individuaalselt, lähtudes just tema iseärasustest, tarvidusest ja iseloomuomadustest. HEV-õpilast toetavad vanemate kõrval ka õpetajad ja tugispetsialistid. Siinjuures on äärmiselt oluline kõigi osapoolte koostöö ja suhtlus. Kaasava hariduse põhimõte on, et HEV-õpilane õpib kodulähedases koolis ja võimalusel osaliselt või täielikult tavaklassis. Kaasava hariduse all mõeldakse eelkõige inimese põhiõigust kvaliteetsele haridusele.
Uuringust selgus, et paljudel õpetajatel puudub põhjalik HEV-õpilaste õpetamiseks. Väheste teadmiste kõrval puudub õpetajatel ka tugiisikute või abiõpetajate abi, kes saaksid õpetajat koolipäeva jooksul toetada. Enamik õpetajaid leidis, et õpilaste toimetulek distantsõppe ajal halvenes tunduvalt, sest tihtipeale oli HEV-õpilastega raske kontakti saada. Rohkem kui pooled õpetajad tundsid, et HEV-õpilastega töötamisel distantsõppe ajal nende töömaht suurenes. Ükski küsitletud õpetaja ei tundnud HEV-õpilaste õpetamisel sajaprotsendilist kindlust ja distantsõppe ajal vähenes enesekindlus veelgi. Kuigi nii õpetajate kui ka HEV-õpilaste toetamisel mängivad suurt rolli tugispetsialistid, tundis üle poolte õpetajatest, et koostöö nendega oli vähene või sootuks puudulik.
Tugispetsialistid hindavad koostööd koolide ja õpetajatega heaks, kuid tunnevad puudujääke koostöös tööandjaga. Koostöö kohta koolide ja õpetajatega nentisid spetsialistid, et nõudlus nende teenuse järele suurenes ja seda ka lapsevanemate poolt.
Kaasava hariduse toimimise hindab enamik spetsialiste keskmisele tasemele. Nagu õpetajad, leiavad ka tugispetsialistid, et suur murekoht on abiõpetajate ja muu abistava personali puudus. Tugispetsialistid tunnistavad, et nõudlus nende teenuse järele on suurem kui nende võimalused ja lisavad, et töö atraktiivsuse tõstmiseks on vaja tõsta palka. Enamikul spetsialistidest eriolukorra ajal ametlikult töökoormust ei tõstetud, kuigi sisuliselt töökoormus suurenes.
Tugispetsialistide hõlmatuse kohta Läänemaa koolides koroonapandeemia ajal vastas kokku seitse kooli. Koolides on tugispetsialistidest peamiselt olemas psühholoog ja vähemal määral ka HEV-õpilaste õppe koordineerija, eripedagoog ja logopeed. Enamik koole vastas, et nõudlus tugispetsialistide teenuse järele on koroona ajal tõusnud. Konkreetse spetsialisti puudumisel teevad töö ära klassijuhatajad ja teised pedagoogid. Siiski selgub, et õpilased ei saa seeläbi põhjalikku toetust, vaid tegeletakse probleemide lühiajalise leevendamisega.
Õpetajate toimetulek HEV-õpilastega on koroonapandeemia ajal halvem kui kontaktõppes. Samas oli riik andnud suunised pakkuda HEV-lastele ka eriolukorra ajal kontaktõpet. Õpetajad tunnevad vähest toetust tugispetsialistidelt, mis on vastuolus tugispetsialistide nägemusega, kes leiavad, et koostöö toimib hästi. Tegemist on olulise suhtlusprobleemiga, mis vajab lahendamist. Kuigi koolid ja õpetajad näevad abi ka Rajaleidjas ning Papaveri nõustamis- ja koolituskeskuses, leiavad tugispetsialistid, et suurt abi sellest ei ole. Seal tegeletakse küll laste erivajaduste diagnoosimisega, kuid reaalseid nõuandeid ja soovitusi lapse arengu toetamiseks ei ole. Ka koolijuhid on probleemiga kursis, samas pole neil võimalik midagi ette võtta. Koolid annavad endast parima, et kompenseerida puuduvat spetsialistide tööd.
Eeltoodud probleemidest tulenevalt pakume välja omapoolsed lahendused.
- Nii Tallinna kui ka Tartu ülikool pakuvad õpetajatele koroonaajal tuge, kus haridusteaduste instituudi üliõpilased võtavad abiõpetaja rolli, toetades seeläbi õpetajat ja õpilasi. Üliõpilased on valmis abistama nii tervet klassi kui ka üksikuid õpilasi.
- Haridus- ja noorteameti Youtube’i kontol saab vaadata videoid sarjast „Distantsilt targemaks,” mis aitavad õpetajaid mitmesuguste probleemide ilmnemisel.
- Koolid pakuksid õpetajatele täiendkoolitusi, mis aitaks õpetajatel HEV-õpilastega töötades end kindlamalt tunda.
- Riikliku tellimuse suurendamine ülikoolide poolt tugispetsialistide õpetamiseks.
- Lääne-Nigula vald peaks olema aktiivsem tugispetsialistide leidmises ja töö atraktiivsemaks muutmisel.
- Rohkem täienduskoolitusi kogu kooli personalile.
- Abipersonali suurem kaasamine (tugiisikud, abiõpetajad).
Ruslan Arjupin
uurimisrühma liige
Ei ole need spetsialistid maailmast otsa saanud, aga nad ei tule Tartust ja Tallinnast ära. Haapsalul ega Läänemaal ei ole elupiirkonnana neile midagi pakkuda.Aastakümnete pikkune piirkonna taandareng ja linnajuhtide pidulik paigalmarss toimivad hästi ka selles valdkonnas.
HEV-õpilased? Kas need, kes varem abikoolides õppisid?
Enamvähem panid kogemata kümnesse