Teatavasti puuduvad Eesti muinasajast (13. ajandist varasemast perioodist) kirjalikud arhiiviallikad.
Muinasaja arhiiv on siiski olemas – nimelt linnused, kalmeehitised, külasüdamed, rauasulatuskohad, muistsed teed, ohverdamispaigad ja muidugi kaugete esivenemate kasutatud esemed. Nende kõigi uurimisel on võimalik elust muinasaegses Eestis väga palju teada saada. Seda on juba ka enam kui sada aastat tehtud.
Kõige rohkem on uuritud muistseid matmispaiku, neidki enam just Läänemaal (alljärgnevas käsitleme Läänemaad ikka ajaloolistes piirides). Ometi on siingi olulisi lünki. Siiani pole teaduslikult uuritud ühtegi kivaegset matust. Praktiliselt midagi pole teada Läänemaa I aastatuhande esimese poole (rooma rauaaja) kalmetest ja matmiskommetest.
tulevikus hakkavad need olema vaktsitute massihauad
kuule ära üle ka muretse. Mine lase see süst ära teha, mitte midagi hullu ei juhtu. Ja kui ei taha süstida, siis kelle asi? Ära siis süsti, aga pole vaja siin teemast mööda mögiseda.
Sinusuguste massihauad tulevad varem
Kes sulle putru pakkus, loodad nüüd vabamüürlasvalitsejatelt medalit või? Jalaga istmikku saad. Nii on lood.