Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1152 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 21 testi tulemus osutus positiivseks.
Läänemaa on ametlikel andmetel jätkuvalt koroonast puutumata.
Rahvastikuregistri andmete järgi laekus 10 positiivset testi tulemust Harjumaale, 9 Ida-Virumaale, üks Jõgevamaale ning üks Võrumaale.
Harjumaa juhtumite puhul oli ühel juhul tegemist perekondliku nakatumisega, ülejäänud 9 värske juhtumi asjaolud ja nakkusallikas on hetkel tuvastamisel.
Võrumaa nakatunu puhul on tegemist Tartu ülikooli kliinikumi tervishoiutöötajaga, Jõgevamaa uus nakkusjuht on seotud reisimisega.
Kolm Ida-Virumaa uut koroonaviiruse juhtu on seotud Estonia kaevanduse koldega, kahel juhul nakatusid Jõhvi Keldris viiruse saanud inimese peretuttavad. Kolm Ida-Virumaa uut nakatunut on seotud nakatumisega pere- ja tutvusringkonnas. Ühel juhul on nakkusallikas selgitamisel.
Ida-Virumaal kahe koldega on seotud ligi 30 uut haigusjuhtu
Ida-Virumaa nii-öelda Jõhvi Keldri koldega on tänaseks seotud 9 baari külastajat, kellest 2 on Estonia kaevanduse töötajad. Koldega on kokku seotud 15 inimest, neist kuus on baaris viibinute pereliikmed ja tuttavad.
Estonia kaevanduses on kokku nakatunud 12 töötajat, neist kaks esimest viibisid meelelahutusasutuses Jõhvi Kelder. Lisaks on haigestunud neli kaevanduse töötajate pereliiget ja tuttavat. Kuna kaks esimest Jõhvi Keldris nakatunud töötajat lähevad arvestuslikult Jõhvi Keldri kolde arvestusse, on Estonia kaevanduse koldega seotud hetkel 14 koroonaviiruse juhtu.
Haiglaravi vajajate arv kasvas ühe inimese võrra.
22. augusti hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 11 inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Koju ei saadetud ühtegi inimest, avati üks uus COVID-19 haigusjuhtum. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 63 inimese elu. Tänaseks on haiglates lõpetatud 400 COVID-19 haigusjuhtumit 387 inimesega.
Tänase seisuga on tervenenud 2024 inimest. Neist 1 543 inimese (76,3%) haigusjuhtum on lõpetatud, 481 inimese puhul (23,8%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 tuhande inimese kohta on 9,0.
Eestis on kokku tehtud üle 140 tuhande esmase testi, nendest 2 265 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Kuidas peatada koroonaviiruse levik?
· Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine.
· Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski.
· Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
· Järgida tuleb kätehügieeni ehk teisisõnu: käsi tuleb pesta tihti.
· Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
· Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
· Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega.
· Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.
Seekordses ennetusmeetmete loetelus ollakse sunnitud tõdema ebameeldivat tõsiasja: viirus levib eelkõige õhu kaudu. See pole sama mis piisknakkuse saamine läkastavast Covid-haigest vähem kui 2m kaugusel. Piisad langeksid kiiresti maha, aerosoolina lenduv viirus püsib aga kinnises ruumis õhus tunde (ehk kandub edasi ka tolmuga?). Käte desinfitseerimist mainitakse alles neljandas punktis. Haiguse tüüpilistest sümptomitest enamgi tasub peljata tüsistusi. Seepärast tuleks end ja oma lähikondseid lähimal poolaastal säästa, lootes-oodates usaldusväärse vaktsiini valmimist.
Eks see ole tegelikult aimatav, mis siis veel saama hakkab, kui lapsed kooli lähevad. Kurb!
Oktoobrist alates saab ilmselt väga keeruline olema. Siis võibki teine laine olla juba. Vaesed lapsed jälle distantsõppel.