Vastus sellele aina retoorilisemaks muutuvale küsimusele peaks olema, et avalik huvi peaks huvitama Eesti valitsust ja ideaalis ka ametnikke. Eriti just viimaste aastate areng kinnistab aina enam muljet, et avalikku huvi kaitstakse vägagi kiivalt, kuid ka väga valikuliselt. Loodus ja keskkond üldisemalt sellesse valikusse mahtuma ei kipu, kui asjal just majanduslikku kasu hõngu juures pole.
Lääne Elu on ikka olnud seda meelt, et metsa tuleb majandada ja loodust kaitsta, aga jätkusuutlikult. Kurvaks ja nõutuks teevad üle kogu Eesti saabuvad teated selle kohta, kuidas võetakse keset lindude pesitsemisaega maha metsa ega anta armu ka hiiekohtadele ja loodusparkidele. Eesti on juurde saanud uue rindejoone – ühel pool kogukonnad, kes püüavad oma kodumetsi kaitsta, teisel pool keskkonnaministeeriumi esindajad, kelle üks ülesandeid peaks olema looduse kaitsmine. Paraku kaitsevad nad vaid RMK õigust metsa majandada.
See rindejoon on Valgevälja alt jõudnud nüüd Haapsalu linna – keskkonnaamet tahab vabastada Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitse alt, mis sinna RMK harvestere praegu ei luba. Keskkonnaameti pakutud lahendust, et metsa kaitse sätestaks kohalik omavalitsus oma uues üldplaneeringus, ei saa tõsiselt võetavaks pidada.
Metsa, mis kasvab planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal, ei tohi tõesti raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Kuid see seadusepunkt kehtib ainult Haapsalu linna kui asula, mitte omavalitsuse ehk administratiivüksuse piires. See säte ei kehti Paralepa ja Uuemõisa alevikus ega külades, mille keskusesse jääb riigimets. Pole usutav, et keskkonnaamet seda ei tea.
Amet, kes peaks loodust kaitsma, lükkab oma kohustused valetades ja manipuleerides kohaliku omavalitsuse õlule, teades, et viimasel on selleks pea olematud võimalused, eriti kui arvestada RMK ehk riigi enda seaduslikke õigusi.
Kuna amet on vaid otsuste täidesaatja, siis tekib küsimus, kelle huve keskkonnaamet esindab. Loodetavasti oskab sellele küsimusele vastata keskkonnaminister Rene Kokk.
Asjatu mure.Terves maailmas käib täiega metsa raiumine loe hävitamine aga see lõpeb varsti kui viimane palk on laaditud laevale.
Jama on tõepoolest majas siis, kui viimane tilk naftat kallatakse paaki, kuid mets kasvab alati ju uus, vähemasti parasvöötmes.
Täpselt sama on avaliku ruumi kasutusega. Haapsalu linn lubas talisuplejatel püstitada avalikku ruumi ehitise ja nüüd arvavad talisuplejad et neil on õigus reguleerida avalikus ruumis tehtavaid tegevusi ???? Sillale on kinitatud silt -kalapüük keelatud! Kes see keelaja enda arust on?
Mustade elu pidada ju kaa lugema!?
Haapsalu linn teeb ju oma metsadega sama. Võta üks ja viska teist, ühed mustad mõlemad.