Erkki Bahovski: Hagia Sophia ajaloo ristteel

Erkki Bahovski.

Erkki Bahovski.

Märgid ei ole head – mullu põles Jumalaema kirik Pariisis ja sel aastal on Türgi president Recep Tayyip Erdoğan otsustanud teha Istanbulis asuvast Hagia Sophiast uuesti mošee.

Nii Jumalaema kirik kui ka Hagia Sophia on maailmakuulsad sümbolid ja nende käekäik on kahtlemata meie kõigi mure. Mõnes mõttes on Hagia Sophia tugevamgi sümbol kui Jumalaema kirik Pariisis. Ehkki viimast teavad paljud Victor Hugo samanimelise romaani järgi, on Hagia Sophia olnud rohkem ajaloo ristteel. 6. sajandil Bütsantsi keisri Justinianuse ehitatud katedraal jõudis aastail 1204-1261 olla ka katoliku kirik pärast seda, kui ristisõdijad olid 1204. aastal Konstantinoopolit rüüstanud. 1261. aastal sai katedraalist taas õigeusu kirik. 29. mail 1453, kui osmanid vallutasid linna, olevat osmanite sultan Mehmet II Vallutaja ratsutanud Hagia Sophiasse, kus talle oli avanenud laipu täis katedraalist kujuteldamatu vaatepilt. Sellegipoolest kuulutas Mehmet, et Hagia Sophiast saagu kohe mošee. Esimene moslemite palvus peeti seal juba 1. juunil 1453.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments