Statistikaameti andmete kohaselt tõusis 2019. aasta tarbijahinnaindeks 2018. aasta keskmisega võrreldes 2,3%.
Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid eelmisel aastal kõige rohkem toit ja mittealkohoolsed joogid. Suurima osa sellesse andsid kallinenud köögivili (17%) ning jahu ja jahutooted (4,9%). Kallimad olid ka bensiin (0,5%) ja diislikütus (1,5%), odavamad aga alkohoolsed joogid (3%).
Toidukaupadest kallines möödunud aastal 2018. aasta keskmisega võrreldes enim kartul (27,9%), värske köögivili (24,1%) ja riis (10,6%).
Kaubagrupp | 2018–2019, % |
---|---|
KOKKU | 2,3 |
Toit ja mittealkohoolsed joogid | 3,0 |
Alkohoolsed joogid ja tubakas | 0,1 |
Riietus ja jalatsid | 0,7 |
Eluase | 2,9 |
Majapidamine | 1,9 |
Tervishoid | 2,5 |
Transport | 0,7 |
Side | -2,9 |
Vaba aeg | 5,8 |
Haridus ja lasteasutused | 5,5 |
Söömine väljaspool kodu, majutus | 3,8 |
Mitmesugused kaubad ja teenused | 2,7 |
Eurooplased,kelle hulka ka meie end asjatult püüame toppida,on pidevalt avaldanud imestust,et kuidas teie palkade ja pensionide suures saavad hinnad alates toidust ja lõpetades kinnisvaraga nii kõrged olla ?
kui meie kinnisvara maakleri arvates on ruutmeetri hind 1300€(meie nn. kekmine palk) igati normaalne siis arvake millise kinnistu võib Austraalias sellise raha eest osta ? Igati normaalse maja mere kaldal ?