Reede õhtul Haapsalu toomkirikus peetud johannesepäeva kontsert-aktusel lõpetati pidulikult Haapsalu 740. juubeli aasta ning anti misjonärile ja vikaarõpetajale Kari Antero Tynkkynenile üle EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk.
Veerandsada aastat tagasi misjonärina Soomest Eestisse saabunud Tynkkynen tunnistas, et oli väga üllatunud kui piiskop Tiit Salumäe talle missionipühal helistas ja koguduse teenetemärgi annetamisest teada andis. „Olen olnud ainult misjonär ja nüüd selline tunnustus,” ütles ta.
Praegu Soomes Turu Miikaeli koguduse noortejuhina töötav Tynkkynen tuli Eestisse 1994. aastal. Ta on olnud Lihula koguduse diakon, Lääne praostkonna vikaarõpetaja ning Ridala ja Martna koguduse hooldajaõpetaja. Ta on olnud abiliseks EELK Haapsalu Püha Johannese koguduses ja koordineerinud Lääne praostkonna noortetööd.
Misjonärina on ta töötanud mitmel pool maailmas, kuid kõige pikemalt just Eestis. Tynkkynen näitas Lihula raamatupoest ostetud väikest Soome-Eesti sõnastikku, mille ta Lihulas tööle asudes ühe esimese asjana ostis. „Eestisse tulles mõtlesin alguses, et miks siia misjonäri vaja on, kui igas külas on raamatupood,” rääkis Tynkkynen viidates sellele, et raamattu tähendab soome keeles piiblit. „Siis aga sain aru, et päris nii see pole,” lisas ta.
Teise lustaka seigana meenutas Tynkkynen seda kui Ridala koguduse juhatusele öeldi, et nende järgmine kirikuõpetaja on Kari. „Neil silmad läksid suureks, et kogudus on väike, aga nüüd tuleb kari õpetajaid,” rääkis Tynkkynen.
Tynkkyneni sõnul on teda Eestis hästi vastu võetud ja oma inimeseks peetud. „See on kõige parem kui misjonäri peetakse oma inimeseks,” oli Tynkkynen rõõmus. Nüüd on EELK Misjonikeskus on esitanud talle palve tulla taas misjonitööle Eestisse.
Tynkkynenile annetatud koguduse teenetemärk on arvult 18. Esimesed teenetemärgid andis EELK Püha Johannese kogudus kogudusele osutatud teenete eest välja 2003. aastal.
Piiskop Tiit Salumäe meenutas johannespäeva kontset-aktusel ka evangelist ja apostel Johannest, kes on Haapsalu linna ja Haapsalu toomkiriku kaitsepühak ning kelle nimepäeval, 27. detsembril on saanud tavaks Haapsalus lõppeva aasta kokku võtta ja uut alustada.
Lõppeval aastal tähistati Haapsalu 740. aastapäeva. „On olnud hea aasta,” ütles juubliaastale tagasi vaadates Haapsalu aselinnapea Liina Põld. Tema hinnangul oli aasta olulisim sündmus uuenduskuuri läbi teinud linnusemuuseumi avamine: „Aastatepikkune töö päädis uue kuue ja väärika sisu saanud muuseumiga.”
Juubeliaastast tõstis Põld esile veel Ülla Parase koostatud raamatu „Haapsalu. Aeg. Inimesed” valmimist ja raamatu fotode põhjal valminud näitust Kodanike torni juures, samuti Haapsalut sirgunud muusikute antud kontserte.
Põllu sõnul teeb rõõmu seegi, et siinsed lapsed on oma oskuste ja teadmiste poolest maailma tipus, nagu näitas PISA test, ja et Haapsalu pälvis rahvusvahelise konkursil LivCom Awards kuni 20 000 elanikuga linnade seas oma elukeskkonna eest teise koha. „See on tunnustus kõigile Haapsalu elanikele,” ütles Põld.
Aselinnapea soovitas kõigil haapsallastel külastada ka Haapsalu raamatukogu poolt linna juubeliks koostatud kirjandus- ja kultuuriloolist veebilehte Haapsalu kirjasõnas, kuhu raamatukogutöötajad on kokku koondanud tekstid, kus on juttu Haapsalu inimestest, sündmustest aga ka Haapsalust inspireeritud ilukirjanduslikud lood.
Johannesepäeva kontset-aktuse muusikalise osa täitis Kadri Kelneri käe all tegutsev Haapsalu poistekoor koos solistina kaasa löönud Ilona Aasvere ja Haapsalu muusikakooli õpetajatest saateansambilga.
Foto Arvo Tarmula
