Kokku soovitab keskkonnaagentuur keskkonnaametil lubada sel hooajal küttida Eestis kokku 70 karu, millest kuni 12 võiksid lasta Ida-Virumaa jahimehed, ütles kolmapäeval BNS-ile keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja. Jõgeva- ja Lääne-Virumaa kütid võiksid soovituse kohaselt lasta kummaski maakonnas kümme ja Tartumaa kütid üheksa looma.
Järvamaa kütid võiksid saada loa seitsme ning Harju- ja Raplamaa kütid mõlemas maakonnas viie karu laskmiseks. Pärnu- ja Viljandimaal võiks lasta kummaski maakonnas neli, Põlvamaamaal kolm ja Valgamaal ühe karu. Läänemaa ja Võrumaa kütid küttimissoovituse järgi algaval hooajal karusid lasta ei saaks.
Samuti ei saaks karusid lasta Saare- ja Hiiumaa jahimehed. “Saartel pole karusid,” sõnas Veeroja. “Saaremaalt on tulnud siiski signaale ühe või kahe kohta. Ühe isendi kohta on erinevatel aastatel ka vaatlusinfot tulnud, aga seda ei saa nimetada asurkonnaks. Iseasi, kui seal mõni karu kõvasti kahju tekitama hakkab, siis on keskkonnaametil alati õigus anda eriluba tema laskmiseks.”
Veeroja märkis, et maakondlike jahindusnõukogude soov lasta algaval hooajal üle Eesti 120 karu, pole reaalne. “Arvestades karu juurdekasvu ja täiskasvanueani elus püsimist, siis see 120 tähendaks, et karu arvukus hakkaks suht kiiresti langema,” sõnas ta.
Veeroja avaldas arvamust, et karude laskmise täpsed arvud selguvad keskkonnaametis järgmisel nädala jooksul.
Tüüpiline jahihuvilise sõnavõtt, kes viskab numbreid kohvipaksu pealt. 1000 karu pole Eestis kunagi olnud ja on üsna kindel, et neid nii palju siia kunagi ei tule ka. Lähtuda võiks siiski riiklikust seirest, mille kohaselt Eestis on c.700 karu. Jahimeeste ülepakutud number on nende huvidest lähtuvalt ootuspärane. Niigi on pruunkaru jaht Eestis jahimeestele pugemine olnud, sest vastavalt EL-i seadustele tohiks küttida vaid probleemisendeid kahjutuste vältimise eesmärgil.
Karusid oli nõuka ajal 250-300 isendit ja enamus Alutaguse metsades. Praegu on neid üle tuhande ja ka läänemaa karusid täis ja lasta ei tohi. Karudel puuduvad looduslikud vaenlased ja inimese murrab poegadega emakaru või nälgas peale uinakut ärganu ilma kõhklemata. Äkki kutsuks nad Haapsalu linna elama. Eestist suuremas Lätis on neid alla kümne.