Nõva sadama ujuvkai tundub olevat kõige nutikam ettepanek, mis Läänemaal kaasava eelarve hääletustel toetust on leidnud. Haapsalus näiteks leiab kaasava eelarve ettepanekute hulgast enamasti kommunaaltöid, mis peaks olema linnavalitsuse igapäevane ülesanne. Lääne-Nigula vallas olid populaarsed ettepanekud igasuguste sportimisrajatiste saamiseks.
Nõva ujuvkai on erand, sest peale ajaviitmise annab see kogukonnale võimaluse ka tulu teenida. See raha pole läinud lihtsalt ilusaks asjaks, mida tore vaadata. Kuna sadam ise on lagunenud, sest senine omanik Soome turbatootja Kekkilä pole sellesse investeerida soovinud, siis oli hädasti vaja ajutist lahendust. Paadiga saab nüüd merele. 4829 eurot, mis Lääne-Nigula vallavalitsuse eelarvest kulub, läheb asja ette.
Haapsalu rahvas on kaasava eelarve hääletuse võiduna ehitanud Metsa tänavale kõnniteed ja kultuurimaja ette panduse ehk ratastoolitee. Need kõik on hädavajalikud, aga nii ühe kui ka teise rajamine on omavalitsuse põhiülesanne. Selleks pole vaja kord aastas kaasava eelarve hääletusel valikuid teha. Kaasav eelarve on ikkagi elanike enda algatus ja idee. Seetõttu on kahju, et Haapsalus jäi häälteta näiteks promenaadi pikendus Rannarootsi muuseumini.
Kaasava eelarve ettepanekuid võib hinnata ka vastupidi, nimelt näha neis etteheiteid omavalitsuse tööle. Lääne-Nigulas oli üks ettepanek, et vallavalitsus peaks korraldama Noarootsi randades prügiveo ja paigaldama WCd. Teine ettepanek kurtis, et Martnas on prügikastide alus katki, vaja korda teha. Haapsalu kaasava eelarve ettepanekute enamik on tegemata teetööde ja remontimata linnataristu kohta. Seegi ütleb, et omavalitsus pole hakkama saanud ja linnarahvas peab näpuga näitama. Kõik koos pingutades saab teha linna ja küla elukeskkonda paremaks ja ilusamaks. See on kõige tähtsam.
