16. juunil said Kirimäe simmaniplatsile kogunenud huvilised koolitust looduslike värvide valmistamiseks – Kati Männik Tartust Hea Maja Poest õpetas keeduvärvi, kohupiimavärvi ja munaõlitempera tegemise kunsti.
Oli väga tore ja põnev päev. Saime kinnitust, et värvi tegemine on nagu kokkamine – osa toiduaineid ja töövahendid tulevad köögist. Ning nagu heal kokal ikka – kõik käib tunde järgi!
Neile, kes koolitusele tulla ei saanud, lisan siia keeduvärvi retsepti, mida ise koolitusel tegime.
Keeduvärvi on tegelikult väga lihtne teha. 10 liitri värvi retsept on selline:
* 9,5 liitrit vett
* tsinkvitrioli 375 g – sobib just kollasele värvile [raudvitrioli kasutatakse siis, kui tehakse rootsipunast värvi]
* peent rukkijahu 750 g [nisujahu sobib ka, aga hakkab keetmisel kergemini põhja kinni]
värvimulda 1,5 kg
* linaõlivärnitsat 300 ml
Keetsime umbes 2/3 veest lõkke kohal kuumaks. Sinna lisasime vitrioli, mis muutis vee oranžiks. Ülejäänud vees (külmas) segasime jahu, sellest tuli jahupuder, mille samuti patta valasime. Kui jahupuder sisse sai, tuli aeg-ajalt segada, et jahu põhja ei kõrbeks. Kui kogu mass oli liimjas nagu kissell, siis võis sisse valada värnitsa. Kui sisse jäävad klimbid, siis sellest ei ole midagi – need lahustuvad hiljem ning seinale kandes ajab pintsel need lihtsalt laiali.
Seejärel ei pidanud enam paja all tuld hoidma ning n-ö jahtumisfaasis lisasime sisse värvipigmendi (kollase värvimulla). Ja nüüd tuli segada seni, kuni pigment oli täiesti lahustunud. Viimase asjana võib lisada ka soola (12,5 g), aga meie seda ei teinud, kuna värvi kasutame paari nädala jooksul ära. Soola pannakse n-ö säilitusaineks, kui värv jääb pikemaks ajaks seisma.
Kui teised komponendid on lihtsasti kättesaadavad, siis vitrioli ja värvimullad saab Läänemaale vaid tellides. Kes Tallinna satub, siis saab seda osta Majatohtri poest. Meie katsetasime erinevaid pigmente ja veendusime, et keeduvärv katab väga hästi ning värvivalik on lai! Värvi võib seinale kanda juba soojana. Kui värv on jahtunud, siis ta läheb paksemaks ning tuleb veega enne kasutamist lahjendada.
Lisan veel, et värv lõhnab hästi – nagu hea toit. Ja kuna ta on nii naturaalne, siis töökindaid ei pidanud kasutama ja käed said puhtaks palja veega. Seinal kuivas värv kiiresti. See, kas värvida pinnad ühe- või kahekordse kihiga, on igaühe maitse järgi. Värv püsib seinal kaua – ta hakkab aastatega lihtsalt tuhmuma ja kuluma, kuid ei pudene ega kooru.
Suur tänu kõigile värvikoolitusel osalenutele!
Kai Krabo,
Kirimäe külaselts
Rohkem retsepte saab huviline kätte siit.
