0

Talunik kahtlustab inspektoreid uurimisega venitamises

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Reostunud kaevuvesi Kirimäe

Tõnu talu pererahvas kahtlustab, et keskkonnainspektorid venitavad nende kaevuvee reostumise põhjuste välja selgitamisega. Foto: Urmas Lauri

Jaanuarist peale on Kirimäe küla Tõnu talu elanikud hädas olnud reostunud kaevuveega, keskkonnainspektorid küll käisid, aga ajasid oma asju hämmastava aeglusega. Puhast vett pole neil siiani, kuid sügiseks lubab naabruses asuv Rannarootsi lihatööstus oma heitveed torustiku kaudu kaugemal kraavi juhtida.

Tõnu talus elavail Kaldmaadel on lootust, et sügiseks saavad nad endale hajaasustuse programmi toel puurkaevu. Lihatööstuse uue reoveepuhasti rajamist tuleb Kaldmaadel siiski veel paar aastat oodata. Lihatööstus on esitanud keskkonnainspektsioonile oma tegevuskava ning selle kohaselt on ettevõttel sügiseks kavas reovee väljavool juhtida torustiku kaudu Tõnu talust kaugemale. Sel aastal peaks kavakohaselt valmis saama ka seade, mis eraldab reoveest suuremad jäätmed juba enne biotiiki juhtimist.

Vesi muutus üleöö

16. jaanuaril avastasid Kirimäe küla Tõnu talu elanikud, et nende kaevuvesi haiseb, vahutab ning on pruunikas. Vesi ei kõlvanuid enam isegi põrandapesuks, söögitegemiseks ja joomiseks aga hoopiski mitte. Tõnu talu perenaine Kaja Kaldmaa kutsus kohapeale tervisekaitseameti ning võetud veeproovist selgus, et kaevuvesi on reostunud. „Proovide vastused viitavad värskele reostusele ja seda vett ei ole kindlasti soovitav tarvitada söögiks-joogiks ega ka mitte olmeveena,” ütles terviseameti Haapsalu esinduse vaneminspektor Lea Kiis.

Mõned päevad hiljem käis proove võtmas ka keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsiooni veespetsialist Anu Saue kirjutas toona võetud proovide andmeile tuginedes Rannarootsi lihatööstuse tehnika- ja haldusjuhile Märt Tohverile, et tõenäoliselt põhjustas Tõnu talu salvkaevu reostuse lihatööstuse biotiikidest kraavi voolav vesi. Keskkonnainspektsioon algatas Rannarootsi lihatööstuse suhtes nii väärteo- kui ka haldusmenetluse.„Väärteomenetluse käigus me otsustame, kas me karistame neid normide pikaajalise ületamise eest,” selgitas keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Tõnis Ulm.

„Mina ei pea karistamist kõige otstarbekamaks, kõige otstarbekam on, kui ettevõte oma asjad korda teeks. Lihatööstus ei tohi loodusesse lasta vett, mis ei vasta normidele!” Sel ajal kui Kaldmaad oma kaevuvee reostuse avastasid, ootas lihatööstus uut vee-erikasutusluba. Vee-erikasutusloa menetlemise aegu olnuks Kaldmaadel võimalus loa väljaandmist vaidlustada. „Mõtlesime selle risti-põiki läbi. Mina ei protestinud, sest [lihatööstuse] inimesed võivad ju tööta jääda,” selgitas Kaja Kaldmaa. „Paljud on öelnud, et nii suur firma, kel on kõvad rahad taga, sul ei hakka hammas nii kergelt peale,” nentis Tõnis Kaldmaa.

Märtsi alguses väljastati Rannarootsi lihatööstusele uus, tähtajatu vee-erikasutusluba. Loa sai ettevõte tingimusel, et rekonstrueerib aastal 2018 reoveepuhasti. Peale selle soovitab keskkonnaamet, et ettevõte juhiks vee biotiikidest välja teist kraavi mööda. Uus väljavoolukraav läheks taludest kaugemalt mööda. „Praeguse seisu järgi tundub, et Rannarootsi saab sellega [reoveepuhasti rekonstrueerimisega] enne hakkama, nende endi ajakava järgi aastal 2017,” vahendas Ulm mai alguses pärast lihatööstuse esindajatega toimunud nõupidamist.

Enne puhastite rekonstrueerimise algust on lihatööstusel kavas paigaldada keemilise erastuse seade. „Selle lubasid nad paigaldada sügiseks,” ütles Ulm. Edasine oleneb juba sellest, mis tulemuseni keemilise erastusega jõutakse. Kuidas puhasteid rekonstrueerida, oleneb sellest, mida keemilise erastusega saavutatakse. „Mida täpsemalt ette võetakse, selgub projekteerimise käigus,” ütles Rannarootsi lihatööstuse juhatuse liige ja kaasomanik Roland Lepp.

Lepa sõnul läheb uue reoveepuhasti ehitus maksma vähemalt pool miljonit eurot. Lepp märkis, et reoveepuhasti rekonstrueerimine on viibinud, sest ettevõte ei saanud KIKilt toetust.

Segased lood

Kaja Kaldmaa sõnul suhelnud ta keskkonnainspektsiooniga ka märtsis. „Siis rääkisime uuringuist. Seejärel tekkis vaikus,” nentis Kaldmaa. Uusi proove tuldi võtma alles mai alguses. „Miks nad varem ei tulnud, tulid alles mais?” küsis Kaja Kaldmaa. „Ma räägin: venitamistaktika,” lisas abikaasa Tõnu Kaldmaa. „Pumbati kaev tühjaks, samal ja järgmisel päeval võtsid proovid,” kirjeldas Kaja Kaldmaa kuu aega tagasi toimunut. „Nende proovide analüüside põhjal öeldi meile, et Rannarootsi lihatööstuse reostus pole meie kaevuvee rikkumises üldse mängus, et meil on pesemata kaevukivid. Pese oma kaevukivid puhtaks, siis ongi korras!” ütles Kaja Kaldmaa.

Kaja Kaldmaa sõnul tekitab temas kahtlusi, et 3. ja 4. mail võetud veeproovid jõudsid laborisse alles 8. mail. „Tekib küsimus, kuidas läks neil nii kaua aega. See on ebaloogiline,” lausus Kaldmaa.

Keidi Kaldmaa on ema kirjavahetuse kogunud kausta. „Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kaevuvee reostus ei ole Rannarootsi lihatööstuse heitveega seotud, põhjavee kiht reostunud ei ole, vajadust edaspidise ekspertiisi tegemiseks pole,” võttis Keidi Kaldmaa keskkonnainspektsiooni kirja kokku.

„Võetud on hulk analüüse, nende analüüside tulemusel on selgunud, et kaevu reostus ei ole seotud heitveereostusega,” nentis Tõnis Ulm. „Algul kahtlutasime ka käimlat, aga ka see ei ole kinnitust leidnud.”

Tõnu talu salvkaevu vesi riknes Ulmi sõnul kaevusisese reostuse tõttu. „Kraav on jumala umbes, see on jube,” osutas Kaja Kaldmaa lihatööstuse ja Tõnu talu piirikraavile. „Tagant on kinni kasvanud,” lisas Tõnu Kaldmaa.

Vanaperemees Kalju Kaldmaa on aastaid kraavi puhastanud, kuid viimasel kolmel aastal pole ta ramm enam peale hakanud. „Siis ma nõustuks küll, kui reovesi juhitaks torustiku kaudu meie piirist kaugemale,” ütles Kaja Kaldmaa.

Tõnis Ulmi sõnul lubanud lihatööstus puhasteist väljuva vee juhtida torustiku kaudu Tõnu talust kaugemale juba selleks sügiseks. „Vastab tõele,” kinnitas Roland Lepp.

„Kui sul on nii suur firma, siis pead jõudma,” on Kaja Kaldmaa resoluutne.

Kaldmaad on esitanud hajaasutuse programmi puurkaevu ehitamise toetuse taotluse. „Otsus on tulemata, kuid [Lääne-Nigula] vallast öeldi, et tõenäoliselt saame,” ütles Kaldmaa. Kaevuehitus maksab paar tuhat eurot, kolmandik sellest tuleb taotlejal ise välja käia.

„Meie andmeil pole Kirimäe küla puurkaevude vesi reostunud, põhjaveekihtidesse Rannarootsi lihatööstuse reostus jõudnud ei ole,” kinnitas Tõnis Ulm.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
äbarik
äbarik

Kes kardab töökoha kadumise pärast,siis seda ei toimu – on öeldud.Lihatööstus vabastati ka keskonnamaksust,et ta jõuaks paremini puhastusseadmeid korrastada.Miks on vaja Kirimäe elanikke veel lollitada ning lasta kannatada?See paistab ebaaus ja ei tee au nendele venitajatele,kui abi oleks tarvis koheselt.

...
...

Kes on i s e elanud sellises piirkonnas,kus pole vett või on see kõlbmatu,kus õhk on saastunud,mürgine,nii et akent avada ei saa,eriti öösiti……???—–see ei targutaks siin!!!Inimesed,ärgake,te ei teeks oma vaenlasele ka sellist asja!
Mis ajast pered peavad jooksma ette ja taha,kui soovivad norm. keskkonda säästa?See pole inimeste nende inimeste isiklik häda,vaid ühiskondlik ülesanne.

Enriko
Enriko
Paneme kõrvuti kaks väidet: 1) 16. jaanuaril avastati, et kaevuvesi haiseb, vahutab ning on pruunikas. Vesi ei kõlvanuid enam isegi põrandapesuks, söögitegemiseks ja joomiseks aga hoopiski mitte. 2) “Võetud on hulk analüüse, nende analüüside tulemusel on selgunud, et kaevu reostus ei ole seotud heitveereostusega,” nentis Tõnis Ulm. „Algul kahtlutasime ka käimlat, aga ka see ei ole kinnitust leidnud.” Tõnu talu salvkaevu vesi riknes Ulmi sõnul kaevusisese reostuse tõttu.” Mind hakkas huvitama, kas keegi peale Kaldmaade on veel kogenud, et vesi salvkaevus muutub asja eest teist takka haisvaks, vahutavaks ja pruunikaks? Endal ja küsitletud vanainimestel taoline kogemus puudub. Pigem vastupidi –… Loe rohkem »
mati
mati

nii on ,hais on seal külas kohutav….see ei ole normaalne et külaelanikud peavad seda jama sisse hingama,lapsed sealhulgas…

Monika
Monika

Nohh.. Tulge just praegu, (kell 23:00) Kirimäele ja tundke seda “fantastilist” solgihaisu, mida see suur firma tekitab! Rõve, lihtsalt rõve!
Ei lasta normaalselt elada ma ütlen, ei lasta! Vägev firma tõesti, külaelanikest täiesti pooh*i! Oleks see minu teha, sulgeks selle solgi tekitaja firma igaveseks.

valla elanik
valla elanik

Lugesin laupäevasest lehest välja , et selle, antud pererahva kaev on sitane . Soovitati ju kaev ära puhastada ! Tehke siis seda ja rahunege juba ükskord maha ! Küll Rannarootsi saab oma uued reoveepuhastid ka korralikult tööle ! Kaua võib sellest ühest asjast jahuda ? Vee erikasutuse loa taotlemise ajal lihatööstuse poolt keegi peredest ju pretensioone EI ESITANUD .Pärast kaklust rusikatega ju enam ei vehita !?

Lollus on piiritu.
Lollus on piiritu.

Ei tasu kõike kohe sulakullana uskuda mida loed, kui sa natukenegi mõelda suudaksid mõtleksid välja, et loomulikult läheb kaevus vesi korrast ära kui sealt ligi pool aastat tilkagi vett ei võeta.Ja kui sa suudaksid natukene veel mõelda, siis ilmselt mõtleksid ka välja selle miks normaalne inimene ei peata vee erikasutusluba, kui seda teha kaotaksid väga paljud oma töökoha, selle asemel,et siin nii lolli kommentaari kirjutada vii ennast asjadega korralikult kurssi ja mõtle ennem vähemalt 5 korda kui üldse midagi kuhugi kirjutama hakkad.

ja-jah
ja-jah

Venitame ja külmutame!Kõik rannarootsivärk nagu hästivarustatud külmkapist võtta.

......
......

kinni makstud,nagu alati

!!!
!!!

Eesti õigussüsteem jalule!

Karla
Karla

See teema haldusreformareid ei huvita, Täpselt sama moodi nagu raudtee.

piedrich
piedrich

mis see su keskerakond rahvale head teinud on?
rahva raha riisunud!?

wpDiscuz