Arengustrateegia koostaja: kas hääbume või kasvame aastaks 2035?

Eesti koostab pikaajalist strateegiat, et meie inimestel oleks ka 10 ja 20 aasta pärast puhas ning hea elukeskkond, kus olla tegus ja eluga rahul. Täna teame, et selleni jõudmist mõjutavad mitmed globaalsed, aga ka Eesti ühiskonna enda proovikivid nagu näiteks kahjustunud looduskeskkond, vananev ja linnastuv rahvastik, vaesuses elavate inimeste arv, erivajadustega inimeste toimetulek, noorte halvenev tervis. Need on vaid mõned paljudest suundumustest, millega peame arvestama plaanides Eesti tulevikku, kirjutab Eili Lepik, strateegia „Eesti 2035“ eestvedaja riigikantseleist.

Seega püüdes kujundada Eesti arengut aastani 2035 ei mõtle me sealjuures niivõrd igaühe personaalset õnneindeksit, vaid rahulolevaid, ärksaid, sotsiaalseid, harituid ning terveid eestimaalasi sõltumata east või elukohast. Tundub helesinine unistus? Kindlasti mitte, kui suudame vajalikes lahendustes kokku leppida ja alustame selleni jõudmiseks tööd täna. Jutt ei ole ainult poliitikute või ametnike tehtust ja tegematajätmistest, vaid sellest, kuidas me kõik – ettevõtjad, õpetajad, spetsialistid, teadlased, põllumehed, noored, vanad, naised ja mehed saame sellesse panustada.

Esimene samm – analüüsime, mis toimub maailmas?

Eesti eksperdid ja teadlased ning erinevate kogukondade esindajad on tänaseks koondanud ja läbi analüüsinud kõige põhilisemad globaalsed muutujad, mis määravad riigi elu tulevikus. Näiteks on nendeks tehnoloogia järjest kiirenev areng, rahvastiku ränne, suurenev surve looduskeskkonnale, hariduse- ja töövormide teisenemine, kliimamuutused ning ÜRO riikide poolt vastu võetud kestliku arengu eesmärgid, mis suunavad tegutsema selle nimel, et kõikide inimeste heaolu paraneks nii, et me Maa looduskeskkonda ja ökosüsteeme ei kahjustaks.

Nende ja paljude teiste arengutega arvestame „Eesti 2035“ strateegia loomises. Oleme tänaseks määratlenud ja läbi analüüsinud põhilised Eesti vajadused loodushoiust kuni kvaliteetse ruumi ja paindliku hariduseni. Kuulates ja arutades, mida inimesed meie kohtumistel erinevates Eestimaa paigus arvavad, siis võtmeteguritena nähakse Eesti arengus tervise ja haridusega seotud küsimusi.

Teiseks – vasta küsimusele, millist Eestit tahad sina?

Oleme tänaseks jõudnud etappi, kus ootame mõne minuti pikkust mõttepausi igalt Eesti inimeselt. Palume kõigil Eestis elavatel ja meie riigiga seotud inimestel korraks mõelda – millises Eestis soovid aastal 2035 elada? Tahame kokku korjata põhilised väärtused, millisena meie inimesed Eesti riiki ja elukeskkonda tulevikus ette kujutavad.

Kaasamõtlemiseks pole vaja muud, kui võtta kuni viis minutit vaba aega ning täita aadressil eesti2035.ee ära lühike küsimustik. Kes e-kanaleid ei eelista või puudub nendele ligipääs, siis on võimalik ette võtta käik lähima raamatukoguni ning ankeet täita seal kas avalikus arvutis või paberankeedina. Kogume kuni 10. maini kõikide huviliste arvamusi, et neid tulemusi arvestada Eestile kolme kuni viie kõige olulisemat strateegilise sihi sõnastamisel.

Kolmandaks – mõtleme, kuidas me sihid saavutame?

Strateegia „Eesti 2035“ ei ole ulmeprojekt ega pudrumäed. Soovime sellele anda läbi kaalutud sisu ning kokku leppida lahendused, kuidas neid seatud sihte saavutada. Juba eelolevatel kuudel plaanime korraldada üle-eestilisi seminare Kuressaarest Narvani ning Tallinnast Põlvani, et arutada kõikide soovijatega seatud strateegiliste sihtide sisu ning kuulata ettepanekuid lahendusteks.

Eesmärk on leida ja analüüsida suuremad reformid ning vajalikud muudatused meie arengule selge suuna andmiseks. Nii näiteks võiksid arutelud hõlmata ideid uuteks tehnoloogiateks ja töövormideks valmisolekuks, maapiirkondades elavate inimeste võimaluste parandamiseks või ka haiguste ennetamiseks. Kõik edasiviivad mõtted ning aktiivne kaasalöömine aitab meil strateegiast kujundada elava ja toimiva teekonna.

Sõelale jäävate ideede ja ettepanekute puhul on kavas suve jooksul analüüsida, kas need viivad meid soovitud suunas ning kas need meile ka jõukohased on. Rahandusministeeriumi abiga saame hinnangu, kui suured on meie rahalised võimalused ning kui palju need kavandatavad lahendused maksma võiks minna.

Viimaks – kas ja kuidas me suudame kokku leppida?

Taas kõigi meie koostöövaimu vajab strateegia eelnõu koostamise faas selle aasta teises pooles ja järgmise alguses. Peame ühisele arusaamale jõudma, millised on need Eestile vajalikud muudatused, mida oleme valmis ellu viima? Kui ambitsioonikad sihid seame? Kui uuenduslikud lahendused leiame?

Teeme tööd nii, et „Eesti 2035“ strateegiast ei saaks riiulile seisma jääv dokument. Kui strateegia raames on Eestile sihid ja lahendused kokku lepitud, siis jõuavad need valdkondlikesse plaanidesse ning annnavad suunad riigieelarve ja eurotoetuste kasutamisele. Näiteks, kui olulise sihina lepitakse kokku inimeste tervise parandamine, siis mida saab selleks ära teha transpordisüsteemide planeerimisel, koolielu korraldamisel või töö- ja elukeskkonna kujundamisel.

Samas, ainult riigipoolsetest tegevustest ei pruugi sihtide saavutamiseks piisata. Seetõttu võiks “Eesti 2035“ anda ühise suuna kõikidele meie eluvaldkondadele, organisatsioonidele, ettevõttele, kogukondadele. Näiteks võib “Eesti 2035“anda sihi, milliseid erialasid ja kuidas õpetatakse ülikoolis, milliseid ettevõtmisi algatavad kogukonnad ning kuidas muutub eluolu Peipsi ääres või Pärnumaal. Väga loodan, et paljudel Eesti inimestel jätkub soovi ja tahet strateegia loomises kaasa lüüa. Muutused algavad kõigist meist endist.

Eili Lepik, strateegia „Eesti 2035“ eestvedaja riigikantseleist