Kevad on tore aeg. Rohi kasvab, loodus tärkab, kraadiklaasi temperatuurinäidik aina tõuseb ja ka puugid roomavad talvepeidukatest välja. Igal kevadel tuuakse minu kliinikusse terve rodu koeri ja kasse pügamisele. Igal aastal ma loodan, et saab pügada enne, kui esimesed puugid on ennast loomade külge imenud. Igal aastal pean pettuma. Ka siis, kui kraadiklaas päeval end vaid napilt 5 kraadi piirist üle vinnab, on vereimejad juba platsis. Kui ma loomi kliinikus pügama hakkan, jooksevad nad vudinal üle mu näppude. Meeldiv töö, nagu loomaarstidel ikka. Võin ennast lohutada vaid sellega, et pärast pügamist pannakse puugirohi kindlasti peale. Sest siis on ju loomaarst, taas nagu igal aastal, kindlaks teinud, et tõepoolest – kui juba hakatakse koeri ja kasse pügama, siis on ka puugid liikvel.
0Hei Ilus inime! Kui Su artiklid ka veebis ilma rahata levima hakkaks,oleks puuke vähem 🙂