Kõikides Balti riikides kasvab tarbimislaenu võtmine kevadeti võrreldes talvekuudega ligi 25% ning laenamise eesmärgid on riigiti sarnased. „Kõige sagedamini võetakse väikelaenu kodu remondiks või sisustamiseks, kodu- või aiatehnikatehnika ostmiseks ja ka autokulude katmiseks, näiteks uute rehvide soetamiseks,“ ütles Swedbanki väikefinantseerimise valdkonnajuht Triin Jalakas.
Eestis ja Lätis võetakse väikelaenu keskmiselt kaheks aastaks ja Leedus kolmeks aastaks. „Samas tagastavad meie lõunanaabrid laenu sagedamini ennetähtaegselt. Lätis on üle 70% ja Leedus pea 85% lepingumuudatustest seotud laenu ennetähtaegse tagastamisega, Eestis on see vaid ligi 30%.“
Inimesed hindavad paindlikke digilahendusi ja kasutavad neid üha aktiivsemalt. „Eestis on 97% väikelaenulepingutest sõlmitud interneti- või mobiilipangas. Kliendid saavad oma laenulepingut mugavalt hallata ning teha vajadusel muudatusi otse internetipangas, näiteks muuta maksekuupäeva või vahetada teeninduskontot. Lisaks saab alates märtsikuu lõpust internetipanga iseteeninduses tagastada väikelaenu jääki ennetähtaegselt või teha osalisi tagasimakseid teenustasuta,“ selgitas Jalakas.
Jalakase sõnul on tarbimislaenude võtmine olnud Eestis ja Lätis viimastel aastatel stabiilne. Leedus on aga toimunud märkimisväärne kasv. „Keskmine tarbimislaenu võtja Eestis on 42-aastane linnaelanik, kes laenab 2000 eurot kaheks aastaks. Balti riikides on keskmine tarbimislaenu summa madalaim Lätis (1700 eurot) ja kõrgeim Leedus (2100 eurot), mis tähendab, et võrreldes Lätiga laenatakse Leedus ca 25% suuremaid summasid,“ ütles Jalakas ning lisas, et laenamise kiire kasv Leedus on seotud kiire majanduskasvuga ja tugeva tarbija kindlustundega. „Samas kui võrrelda inimeste sissetulekuid, siis Eestis on tarbimislaenu võtja keskmine sissetulek tunduvalt kõrgem kui Lätis ja Leedus – Eestis 1125, Lätis ca 900 ja Leedus ligi 750 eurot.“
