Lääne-Nigula vallavalitsus töötab välja ühist koolipidamise korda, mis hoiaks kokku raha ja vähendaks õpetajate koormust.
Eriti valusalt puudutaks uus kord väikekoole, mis on seni just nagu üle jõu elanud – õpetanud kõiki klasse eraldi. Raha napib, et igale klassile oma õpetaja palgata. Tõsi, kokkuhoiupoliitika on koolidesse jõudnud juba varem.
Martna koolis õpivad koos 3. ja 4. klass, kokku 13 last. Eraldi neid õpetada oleks liiga kulukas. Neljapäeval hommikul käis Lääne Elu nende loodusõpetuse tunnis. 3. klassi lapsed istusid akna all ja nohistasid töövihikute kohal – õppisid ilmakaari ja leppemärke. Õpetaja Aili Karell selgitas samal ajal ukse all õppivale 4. klassile inimese sisemust. „See on peensool. Ja see on siin magu,” kordas ta ühe lapse juurest teise juurde astudes, vaatas siis murelikult üht hädalist, kes ilmakaartest aru ei saanud, ja rahustas: „Ära muretse, ma kohe tulen!”
Siis lõi ta käed puusa ja tegi kõvemat häält. „Nii! Neljas klass töötab nüüd iseseisvalt!” hüüatas ta ja sammus 3. klassi juurde. „Siin põhja pool ei ole ju metsa. Mets on lõuna pool,” sõnas ta ja pani näpu töövihikusse. „Sa pead maha tõmbama!” Niimoodi liittunnid käivadki – erinevad teemad, erinevas vanuses lapsed, aga üks õpetaja.
Ehk on ikka vallas liiga palju direktoreid mitte õpetajaid.
Huvitav, kus on mõni kool “kasumis”, s.t. toodab kasumit? Isegi erakoolide korral maksavad kliendid kinni kulud, kuid tulusid ärilises mõttes (s.t. nagu tööstuses, panganduses) ei esine kunagi. Ja sellepärast on haridus riiklikult rahastatav ettevõtmine, kuna “kasumi” tagaajamisega lõpetataks igasugune koolindus Exceli-tabelite põhjal otsustades kiiresti ära. See, mis Lääne-Nigula või kõi muud omavalitsused teevad – Exceli alusel “kasumi” taga ajamine – on kuritegelik! Kas oleks palju tahta, et arvutusse toodaks sisse ka maksumaksja, kes piirkonnas elab tänu sellele, et piirkonnas on kool ning kes vallale tegelikult selle “tulu” toob? Ning kui läheb alla haridustase või kaob kool, liigub ka maksumaksja koos… Loe rohkem »
Makumaksja ei loe, kuna maksumaksja toob oma tulusid pikaajaliselt, valda aga juhitakse vaid järgmiste KOV-i valimisteni, peale mida tulgu või veeuputus. Peamine on, et võimalikult kiiresti ning võimalikult palju kõrvale kantida (see on “vallajuhtimise” peamine eesmärk), selleks on vaja võimalikult palju võimalikult suuri projekte läbi suruda, kust siis kilekotiga midagi vasakule läheb.
Äärmiselt kurb on lugeda, et valda huvitavad vaid koolijuhid ja kokkuhoid käib öpilaste ja öpetajate arvelt. Uskumatu hoolimatus!
Ma ei taha siin lahkama hakata,aga Lääne -Nigula pole haridusele ikka veel pihta saanud. Täielik peataolek valitseb. Haldusreformiks nimetatakse ka veel asja !
Mitte vallavalitsus ei pitsita koole, vaid vallal puudub toimiv reguonaalpoliitika ja ettevõtluspoliitika ja selle vüimaliku poliitika realiseerimise võime. Kui valla rolliks on täita Tallinna või Haapsalu tööjõuga varustaja rolli siis peabki nii minema et paneme koolid kinni.
KOV peab olema mõistuse kapatsiteeti kordades rohkem ja valida kvaliteetse hariduse asemel rahaline kokkuhoid (loe loll inimressurss) näitab ilmekalt seda taset. Koolivõrk peaks minema täies ulatuses riigile, et kohalikud “tarkpead” ei saaks teha lollusi. Küsimus on süsteemses lähenemises jne.
Riik paneks väikekoolid küll päevapealt kinni. Seda hirmugi pole, et nad võimaldaksid jätkuda väikestel külakoolidel, kallitel ja kaheldava tasemega koolidel.
Kunagi möödunud sajandi 50-tel pärast sõda käisin ühes maa-algkoolis sellistes ühendklassides. Minnes hiljem “päris” kooli sain tunda, mida ja kuidas mulle oli antud seda va “haridust”. Rahade lugejad-jagajad valdades ja valitsuses – kas see on nüüd XXI sajandi haridus, mida te üritate läbi suruda maakoolides? Võtke ometi aru pähe!
Oh, oleks see nii lihtne, et lähed ja võtad kusagilt aru ja paned pähe…
oma valla koole ja samas panna palgana- volikogu esimees Suur üle 1200 volikogu esimehe tasu ja pea 2000 regionaalosakonna juhina ja vallavanem pea 3000 tuhat+ muud soodustused taskusse ja luua liitklasse, et kokku hoida hariduse pealt 10000 eurot on amaoraalne. Ahnus on piiritu- võiks ikka mõistusele tulla.
Nendest koolidest ei saagi lapsed gümnaasiumi edasi, seal õpetatakse HKHK kasvandike, hirmus hunnik tislereid ja kokaabisi meile Läänemaale
Vaidlen vastu. Martna kooli 2017. a lõpetajatest 3 LÜG-i 11.klassis, ôpivad kuld- ja hôbemedali kursil. Sama kooli 2018.a lôpetajaist ka 3 sealsamas koolis. Edukad, üks kohe väga edukas. Kôik olümpiaadid sellel aastal, milles osales, vôitis ära. Aga jah, nemad said kôik alates 7. klassist ôppida pôhiaineid mitte enam liitklassides.
Ja LYGi tase..no ma ei tea, riigieksami tabelite põhjal ei kõlba see kassi saba allagi. Sama mis kutsekas… Räägiksime me siis Eesti top10 v 20 koolidest….
2018 lõpetas endine Martna Kooli õpilane kuldmedaliga Nõo Reaalgümnaasiumi.
Tundub,et oled ka ise liitklassist (või siiski mitte), et nii lühikeses tekstis mitu viga teha suutsid. Liitklassid on juba ammu teisteski koolides üle Eesti, aga esmalt saavad vallavalitsused kriitika osaliseks, kui nõudeid ühtlustama hakkavad.
kas Sul häbi pole sellist juttu rääkida? punkt 1 – ka tislereid ja kokaabisid on meil vaja ja punkt 2 – ka väikesest koolist võib soovi korral rahulikult saada mõnda Tallinna eliitkooli (olen ise sellise lapse vanem)