0.1 C
Haapsalu
Esmaspäev, 17. jaanuar 2022
Avakülg Tags Martna kool

Silt: Martna kool

Martna kooli hankel osales üks ettevõte

[caption id="attachment_340506" align="alignnone" width="2000"] Martna kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Martna uue koolimaja eelprojekti hankel osales üks firma: P.P. Projekt, kes tahab eelprojekti koostamise eest 38 000 eurot. Lääne-Nigula vallavalitsus otsustab täna, kas sõlmida pakkujaga leping. Lääne-Nigula abivallavanem Taivo Kaus ütles Lääne Elule esmaspäeval, et Martna saab uue koolimaja vaid siis, kui selleks õnnestub kusagilt toetust saada. Üks võimalus on hoonete energiasäästlikuks muutmise toetus.

Martna osavald tahab endale uut põhikooli

[caption id="attachment_266370" align="alignnone" width="1280"] Martna kool. Urmas Lauri[/caption] Kuigi Lääne-Nigula valla eelarves on Martna kooli remondiks ette nähtud 65 000 eurot, tahavad martnalased remondist loobuda ja uue koolimaja ehitada. „Remont oli nagunii kavas ja see on mahukas ettevõtmine. Oleme arutanud, et tuleks minna täispangale, jätta see investeering tegemata ja ehitada päris uus koolimaja,” ütles Martna osavallakogu esimees Hardi Rehkalt Lääne Elule.

Martna kool osaleb taas Erasmus+ projektis

[caption id="attachment_266366" align="alignleft" width="1280"] Erasmus+ projekti koordinaator Kairi Mustjatse. Foto. Urmas Lauri[/caption] Homsest, 1. oktoobrist stardib Martna põhikooli juhtimisel järjekordne kahe aasta pikkune Erasmus+ projekt, teatas projekti koordinaator Kairi Mustjatse.

Lääne-Nigula vallavalitsus pitsitab koole

[caption id="attachment_266355" align="aligncenter" width="1280"] Martna kooli õpetaja Aili Karell annab korraga loodusõpetust 3. ja 4. klassi lastele. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus töötab välja ühist koolipidamise korda, mis hoiaks kokku raha ja vähendaks õpetajate koormust. Eriti valusalt puudutaks uus kord väikekoole, mis on seni just nagu üle jõu elanud – õpetanud kõiki klasse eraldi. Raha napib, et igale klassile oma õpetaja palgata. Tõsi, kokkuhoiupoliitika on koolidesse jõudnud juba varem. Martna koolis õpivad koos 3. ja 4. klass, kokku 13 last. Eraldi neid õpetada oleks liiga kulukas. Neljapäeval hommikul käis Lääne Elu nende loodusõpetuse tunnis. 3. klassi lapsed istusid akna all ja nohistasid töövihikute kohal – õppisid ilmakaari ja leppemärke. Õpetaja Aili Karell selgitas samal ajal ukse all õppivale 4. klassile inimese sisemust. „See on peensool. Ja see on siin magu,” kordas ta ühe lapse juurest teise juurde astudes, vaatas siis murelikult üht hädalist, kes ilmakaartest aru ei saanud, ja rahustas: „Ära muretse, ma kohe tulen!” Siis lõi ta käed puusa ja tegi kõvemat häält. „Nii! Neljas klass töötab nüüd iseseisvalt!” hüüatas ta ja sammus 3. klassi juurde. „Siin põhja pool ei ole ju metsa. Mets on lõuna pool,” sõnas ta ja pani näpu töövihikusse. „Sa pead maha tõmbama!” Niimoodi liittunnid käivadki – erinevad teemad, erinevas vanuses lapsed, aga üks õpetaja.