24.4 C
Haapsalu
Reede, 24. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Tiit aedmäe

Silt: tiit aedmäe

Endine Martna koolijuht asus erakooli etteotsa

[caption id="attachment_374004" align="alignnone" width="2000"] 13 aastat Martna kooli juhtinud Tiit Aedmäe jätkab direktoriametit tehnoloogia erakoolis Innokas. Foto Urmas Lauri[/caption] Ootamatult enne uue kooliaasta algust Martna kooli direktori ameti maha pannud Tiit Aedmäe juhib esmaspäevast tehnoloogia erakooli Innokas, mis tegutseb Haapsalu külje all Uuemõisas.

Martna koolijuht lahkub ametist

Reform sulgeks Läänemaal pooled põhikoolid

[caption id="attachment_361269" align="alignnone" width="2000"] Martna koolis käib poolsada last, aga ministeeriumi jaoks on seda põhikooli jaoks vähe. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi kavandatav reform annaks edaspidi armu vaid põhikoolidele, kus kolmes viimases klassis õpib vähemal 30 last. Läänemaa kümnest põhikoolist jääksid puutumata viis, ülejäänutele oleks 30 lapse nõue surmahoop. Lääne-Nigula vallas asuva väikese Martna kooli direktori Tiit Aedmäe hääl muutub seda kuuldes järsuks ja toon napiks: „Ma tean. Olen kuulnud. Väga vale plaan! See suretab maaelu välja. Alles jääb tühi maa.”

Ehitushindade tõus ähvardab jätta Martna uue koolita

[caption id="attachment_356897" align="alignnone" width="2000"] Martna koolimaja, kus sel õppeaastal õpib 50 last, on ehitatud 120 lapse tarvis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Martna saab uue koolimaja vaid siis, kui hinnad lähiajal kättesaamatusse kõrgusesse ei tõuse ja kui ehituseks õnnestub kusagilt toetust saada. Üks rahasaamise võimalus on hoonete energiasäästlikuks muutmise toetus. Kui eelmise aasta lõpus räägiti veel, et uue koolimaja ehitamine maksab hinnanguliselt veidi üle miljoni euro, siis praegu on juttu juba hoopis teistest summadest. Lääne-Nigula volikogu veebruariistungil vallaeelarve arutelul ütles vallavanem Aivar Riisalu, et Martna uue koolihoone ehitamiseks on vaja 1,2–1,8 miljonit eurot. „Meil on teada ehitatavad ruutmeetrid ja enam-vähem ka ehitamise turuhind, selle baasilt julgen öelda, et hind võiks minna 1,8 miljoni juurde. Aga seda raha meil ei ole,” laiutas eile Lääne Eluga vestelnud Riisalu käsi.

Lääne-Nigula kaasava eelarve objektidest on valminud kaks

[caption id="attachment_276873" align="alignnone" width="2048"] Kuu alguses sai Linnamäe jalgpallistaadion murukatte ja praeguseks on olemas ka kaasavast eelarvest toetust saanud staadioni kastmissüsteem. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula valla esimese kaasava eelarve võiduettepanekutest on valminud kaks ja järjest tuleb lisa. Kõige esimesena kasutas kaasavast eelarvest saadud raha ära Linnamäe, kuhu soetati jalgpalliväljaku muru kastmissüsteem. Oranžikas masin vuras Linnamäe staadionil ringi juba juuli alguses. Laupäeval avati pidulikult kuue meetri pikkune ujuvkai Nõva sadamas.

Lääne-Nigula vallavalitsus pitsitab koole

[caption id="attachment_266355" align="aligncenter" width="1280"] Martna kooli õpetaja Aili Karell annab korraga loodusõpetust 3. ja 4. klassi lastele. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus töötab välja ühist koolipidamise korda, mis hoiaks kokku raha ja vähendaks õpetajate koormust. Eriti valusalt puudutaks uus kord väikekoole, mis on seni just nagu üle jõu elanud – õpetanud kõiki klasse eraldi. Raha napib, et igale klassile oma õpetaja palgata. Tõsi, kokkuhoiupoliitika on koolidesse jõudnud juba varem. Martna koolis õpivad koos 3. ja 4. klass, kokku 13 last. Eraldi neid õpetada oleks liiga kulukas. Neljapäeval hommikul käis Lääne Elu nende loodusõpetuse tunnis. 3. klassi lapsed istusid akna all ja nohistasid töövihikute kohal – õppisid ilmakaari ja leppemärke. Õpetaja Aili Karell selgitas samal ajal ukse all õppivale 4. klassile inimese sisemust. „See on peensool. Ja see on siin magu,” kordas ta ühe lapse juurest teise juurde astudes, vaatas siis murelikult üht hädalist, kes ilmakaartest aru ei saanud, ja rahustas: „Ära muretse, ma kohe tulen!” Siis lõi ta käed puusa ja tegi kõvemat häält. „Nii! Neljas klass töötab nüüd iseseisvalt!” hüüatas ta ja sammus 3. klassi juurde. „Siin põhja pool ei ole ju metsa. Mets on lõuna pool,” sõnas ta ja pani näpu töövihikusse. „Sa pead maha tõmbama!” Niimoodi liittunnid käivadki – erinevad teemad, erinevas vanuses lapsed, aga üks õpetaja.