Moonika Helme: reeglid peavad olema enamuse tehtud

EKRE esinumber riigikogu valimistel Lääne-, Saare- ja Hiiumaal Moonika Helme ütles intervjuus Lääne Elule, et samasoolised paarid ei tohi lapsi kasvatada, et vähemusgrupid peavad elama enamuse reegliste järgi ja et haigekassa peab lõpetama abortide rahastamise.

Ma millegipärast arvasin, et elate aasta ringi Suure-Lähtru mõisas?

Mu isa elas seal aasta ringi, aga ta suri aasta tagasi. Siin majas oleme kolm aastat elanud. (Helmete perekond elab Tallinnas Rocca al Mare vabaõhumuuseumi lähedal – toim.)

Neli aastat tagasi saite valimistel 2399 häält. Mis te mõtlesite toona valimispäeva õhtul, kui selgus, et olete teinud väga hea tulemuse, aga riigikokku ikkagi ei pääse?

Ma ei osanud midagi mõelda. Ma arvasin, et saan 800 häält. See oli tohutu au, sest olin ringkonnas reformierakondlase Urve Tiiduse järel teine. Pärast mõtlesin, et riigikokku said Jaanus Karilaid ja Raivo Aeg palju vähemate häältega. Aga see on meie valimissüsteemi eripära, polegi midagi teha, sest meie nimekiri ei võtnud ringkonna mandaati. Tagantjärele mõeldes on saatus targem kui meie, sest lapsed olid väikesed.

Riigikogus võib niisama ka istuda – nagu mu isa ütles, et 100 jahukotti ja sina oled 101. jahukott –, sest igas riigikogus on 20 protsenti inimesi, kellest me ei tea ega kuulegi kunagi midagi.

Kui ma oma abikaasat Mart Helmet kõrvalt vaatan, siis riigikogu on kõva töökoht. Kui me mõlemad peaks igal hommikul minema ja teinekord tulema hilja õhtul – ööistungeil öösel ka –, siis lapsed oleks jäänud ula peale. Minul on vastutus kodus toimuva ees.

Nüüd ma olen saanud kõrvalt jälgida, kuidas see töö käib. Tallinna volikogu valimistel sain hea tulemuse – 1500 häält, sain volikokku. Mulle meeldib asjadesse sisse kasvada ja teha asju, mille kohta ma tean, kuidas need käivad. Mulle meeldib rääkida asjadest, millest tean, mitte rääkida tähtsa näoga, sest mulle on positsioon antud.

Kuidas te leiate oma valijad?

Saare-, Lääne- ja Hiiumaa ringkond on vist Eesti kõige raskem. Viimati kohtusime valijatega Hiiumaal laupäeval. Lääne Elu kirjutas, et sotside kihutuskoosolekul Haapsalus oli neli kuulajat, aga meie koosolekule väikses Käinas tuli peaaegu 50 inimest. Me üritame kogu nimekirja kandidaatidega käia kohtumistel. Hiiumaalt Saaremaale saada on hästi raske, Hiiumaa kandidaat Agnes Pulk on väikse lapsega, alati on mure, et kuidas tema kohale ja pärast koju saab. Iga koosolek läheb kaks tundi vähemalt, sest inimestel on nii palju küsimusi.

Mis tõi 50 hiidlast Käinasse teid kuulama? Mida nad küsisid? Mida nad tulid otsima?

Meie olemasolu Eesti poliitikas tekitab huvi. Meist kirjutatakse nii palju, meie kohta on müüte palju. Meie oleme jube põnevad: mis inimesed me oleme. Meie programm on ajakirjanduses huvi tekitanud. Inimesed tahavad teada, et mida me mõtleme, mida valijatele pakume.

Inimestel on hakkama saamisega suured probleemid, eriti maal. Aga neid erutab immigratsioon ja kooseluseadus, nad avaldavad nende asjade kohta arvamust. Ju see on neil südamel.

Milliseid müüte teist räägitakse?

Et meie majandusprogramm ei kõlba kuhugi. Teeme ka tänavatööd, jagame materjale. Inimeste olekust on näha, et oh, te olete nii toredad ja lahedad ega olegi kurjad, nagu räägitakse. EKRE-vastased infooperatsioonid, nagu näiteks süüdistus, et loopisime kividega välismaalast Tallinnas Stroomi rannas, on mõjutanud arvamust meist. Inimesed tulevad ja ütlevad, et on lugenud meediast, et te olete sellised ja sellised, kuidas ma teid valin.

Ühesõnaga, te ütlete, et inimesed tulevad teiega kohtuma, sest neil on hirm sisserände ja homoseksuaalide ees?

Ei ole nii.

Kuidas siis on?

Hiiumaal tuli minu juurde lasteaiaõpetaja, kes ütles, et see on vale, et lasteaedades homopropagandat ei ole. Et tema kasvatajana näeb, kuidas lasteaeda tulevad Innove ja haridusministeeriumi kaudu sallivusprogrammid. Ta ütles, et vaikselt hiilib lasteaeda sooneutraalsus – et pole poisse ega tüdrukuid. Ka kooliõpetajad räägivad seda.

Mis selles halba on, kui lasteaias räägitakse, et inimesed on erinevad?

Erinevuses ei ole asi, inimesed ongi erinevad, aga kui te sellise küsimuse esitate, siis te ei saa ju aru.

Ma olen püüdnud aru saada, mis on EKRE meelest homopropaganda.

Kas te siil Priidikut olete näinud? (Ägedalt.) Kas lasteaias peavad olema sellised raamatud? (Lasteraamat „Siil Priidik tahab uut perekonda” tutvustab peremudeleid – toim.)

Mis on siil Priidikus halba?

Lapsed on tohutult mõjutatavad. Täiskasvanud teavad, et need inimesed on olemas. Meie ei pea kodus oma lastega, kes on 14 ja 19, sellistest asjadest üldse rääkima, nad ju näevad ja teavad, mis maailmas toimub, nad teavad neist inimestest.

Meie suhtumine ei ole vaenulik, las nad siis olla. Aga niimoodi lapsi kasvatada ei ole normaalne. See ei ole normaalne, kui lapsele loetakse juttu, kuidas päris perekond, ema ja isa ei ole oluline. Siil Priidik läheb oma ema ja isa juurest küla peale ja leiab pere, kus kaks pulli kasvatavad väikest vasikat. Kirjeldatakse, kui nunnu on kahe pulli kodu ja kui hea on vasika elu. Öelge nüüd ise ka, et see ei ole normaalne, et meil levitatakse selliseid veendumusi!

Aga kuidas lasteaiakasvataja peaks käituma, kui mõnel lapsel on kaks ema või kaks isa?

Aga miks meil on sellised, kuidas me oleme nii kaugele jõudnud, et ühel lapsel on kaks ema või kaks isa?

Aga kas ei tohiks olla?

Ei tohiks olla, jah!

Aga kui samasooliste inimeste paar suudab lapsele pakkuda kodu, miks nad ei tohiks teda kasvatada?

See ei ole päris nii. Kui me tahame elada ühiskonnas, kus enamusel on turvaline ja hea, siis reeglid ühiskonnas peavad olema enamuse tehtud. Tavaliselt küsitakse, et kui samasoolised saaksid abielluda, kas see võtaks teilt midagi ära? Mina küsin vastu, et kui liikluses keegi ületab kiirust või sõidab punase tulega üle ristmiku, kas see võtab teilt midagi ära?

Kas vähemus ei tohigi elada?

Vähemus tohib elada, aga kui vähemuse järgi hakkame reegleid tegema, siis meil on diktatuur. Demokraatia on enamuse, diktatuur vähemuse järgi elamine. Ideoloogia, mis meile praegu peale pressib, on vähemuste diktatuur.

Ma ei taha sellest üldse rohkem rääkida, nad ei ole nii tähtsad, et neist rääkida.

Aga te ütlesite, et see on peamine küsimus, millest valimiskoosolekuil räägitakse.

Küsimusi on rohkem. (Tungival toonil.) Inimesed räägivad oma kogemusi ja ütlevad, et me toetame teid sellepärast, et meile ei meeldi see, mis juba on ja mis tuleb. Me oleme väga murelikud, me näeme, kuhu see viib, me toetame teid, sest teie seisate ja hoiate rinnet nende asjade vastu. Niimoodi inimesed ütlevadki.

Aga kuhu see siis viib?

Mõelge ise välja, kuhu see viib. Mina tean, kuhu see viib. Kasutage oma mõtteaparaati ja mõelge ise välja, kuhu see viib!

Ühesõnaga, kui EKRE ütleb, et on vastu homopropagandale koolis ja lasteaias, siis tegelikult te ütlete, et samasoolised ei tohi koos elada ega lapsi kasvatada?

Samasoolised elagu oma elu, meie nende magamistubadesse ei lähe, meid ei huvita, mis nad seal teevad, aga ärgu oma magamistuba ja elu sundigu peale ülejäänud ühiskonnale ega sundigu ülejäänud ühiskonda reegleid nende järgi tegema. Punkt.

Haapsalus elab kaks pagulaste peret. Kas neid ootab lennukipilet Damaskusesse?

Ei, kui nad on end korralikult üleval pidanud ja on näidanud, et suudavad hakkama saada nii, et ei ole meie ühiskonnale ohtlikud. Me vaatame nad üle, loomulikult, kõik vaatame üle.

Missugune võiks olla Eesti rahvusriik?

Sisseränne ei tohi olla suurem kui 0,1 protsenti elanike arvust, vastasel korral me ei kesta. Seadusega määratud sisserände kvoot saab igal aastal paari kuuga täis ja siis hakkab nihverdamine eranditega, millega tuleb sisserändajaid hästi palju sisse. Rääkimata võõrtöölistest, kes tulevad slaavi riikidest. Tallinn on viimase paari aastaga muutunud venekeelseks linnaks. Õhtul kuulen Selveris rohkem vene kui eesti keelt. Uued elamurajoonid on venelastega asustatud. Ma ei tea, kust nad tulevad, kes nad on: noored inimesed, pered. Mida nad siin teevad? Ma ei tea! Meil ei ole mingit kontrolli inimeste üle, kes meile elama tulevad.

Minu teada ei ole kontrolli ainult Poolast tuleva ukrainlastest renditööjõu üle, sest see käib Euroopa Liidus kehtiva tööjõu vaba liikumise alla.

Me tahame vähemalt teada, kes siin on ja miks siin. See õigus peaks meil rahvusriigina ka Euroopa Liidus olema. Euroopa Liit ei saa meile seda keelata.

Kui sulgeme piiri Poola renditööjõule, sulgeb Soome piiri eestlastele, kes üle lahe tööl käivad.

See on nende probleem. See ei ole eestlaste probleem. (Vaikus.) Kõik riigid hakkavad seda varem või hiljem tegema.

EKRE programm ütleb, et Eesti võib kuuluda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mis kaitsevad Eesti huve. Kas Euroopa Liit kaitseb Eesti huve?

Varsti enam ei kaitse. Kui Euroopa Liit läheb föderaliseerumise teed, siis ma väidan, et ta juba praegu ei kaitse Eesti huve. Kui Euroopa Liit läheb rahvustejärgse manifesti teed, siis on meiega lõpp. Nii lihtne see ongi.

Kandideerite ringkonnas, mille suurim probleem on rahvastiku vähenemine. Kuidas inimesi tagasi meelitada?

Pooldame regionaalseid maksuerisusi. Isegi meie kaitseprogramm on regionaalpoliitiline. Sõjaväestatud piirivalve taastamine tähendab töökohtade loomist Hiiu- ja Saaremaale.

EKRE-l on vähemalt 150 000 poolehoidjat, kes on valmis tegema, mida ütlete. Kas te EKRE juhtfiguurina mõnikord hirmu ei tunne, et võite eksida?

See on suur vaimne jõud. Kui üldse Eestist võiks midagi muutuda, siis see tulebki vaimsusest ja kaasamõtlemisest. Mul ei ole poliitikas ambitsiooni, vaid on missioon.

Milline on teie missioon?

(Paus.) Visioon, millises Eestis ma tahaks, et mu lapsed elaksid. Maailmas on keeruline ajajärk. Ma ei saa seista kõrval ega lihtsalt pealt vaadata.

Milline on Eesti, milles te tahaks elada?

See kõlab banaalselt: see ongi meie Eesti rahvuskodu, mille Vabadussõjas meie isad välja võitlesid ja mis on meie ainukene koht, mis maailmas on Eesti.

Aga seda tahavad kõik erakonnad!

Miks nad ei tee siis selleks midagi? Nad käituvad täpselt vastupidi. Nad teevad suures osas kõik selle nimel, et seda hävitada. Kui vaadata kodakondsuspoliitikat, siis minul on ka küsimus, miks nad seda teevad. Tallinna volikogus tegime ettepaneku, et suurendada vene koolide pedagoogide keeleõppe rahastamist – selleks raha ei leitud ja öeldi, et vabatahtlikult kõik võivad õppida. Kuigi rohelised võeti linnavalitsuse palgale – selleks oli raha küll.

Selle asemel, et seista põhiseaduse ja põliselanike kaitsel, tehakse kummardusi igale poole, ette ja taha.

Miks te olete abortide vastu?

Ma olen haigekassast rahastatavate abortide vastu. Me ei keela ära, me võtame ainult haigekassa rahastuse ära, sest väga paljud maksumaksjad ei taha osaleda genotsiidis. Abort ei pea olema pereplaneerimise vahend, meil on rasestumisvastaseid vahendeid taevani ja tagasi, ei pea kedagi tapma. Me peaks mõtteviisi muutma. Kui tapate oma elava lapse, olete mõrvar, aga aborti tehes ei ole.

Mullu tehti 3025 aborti naiste omal soovil, haigekassa kulutas sellele 64 000 eurot. Riigikohus on leidnud, et naise õigus eneseteostusele kaalub üles sündimata lapse õiguse elule.

Väga kahju, et riigikohus on teinud sellise otsuse. Abort jätab naise ellu sügava haava. See ei ole vistriku väljapigistamine.

Kas naine peaks eelistama karjääri või perekonda?

Vaadake mind, ma olen saanud teha mõlemat ja ma ei kahetse mitte ühtegi hetke, et perekond on minu jaoks esimesel kohal.

Kas Eesti riik peaks muutma naiste karjääri ja pereelu puudutavat poliitikat?

Naised saavutasid 20. sajandil suured õigused ise otsustada. Praegu aga tõmbuvad õigused koomale. Me võime minna tööle, kui tahame; aga kui naine tahab olla kodus, kasvatada lapsi, siis ta kaotab haigekassakaardi ja pensioni. Naine on sunnitud minema tööle, see ei ole enam vabadus, vaid sund. Me peame andma võimaluse ka neile naistele, kes tahaks pühenduda perele ja lastele. See tähendab tugisüsteemi ja seda, et me ei alavääristaks naisi, kes ei ole tööelus silma paistnud. Ega karjäärivõimalused kuhugi ära ei kao. Ühiskond on naisele pannud päris suure koorma, meil on eriline bioloogiline roll. Kuigi tänapäeval kasutatakse ka juba surrogaatemasid, mis on perversne.

Mis on surrogaatemades halba?

Kui inimesed ei saa lapsi, siis on see okei, aga kui inimeed kasutavad seda asendustegevuseks, siis see viib inimkaubanduseni ja kummaliste asjadeni. Kusagilt otsast see ikkagi kriibib eetilisi ja moraalseid piire. Kui raha eest sünnitada laps ja müüa laps kahele mehele, siis see ei ole normaalne.

Kas armastada tohib vaid ühtviisi?

Armastus on emotsioon ja emotsioonid on väga petlikud.

Aga kas armastada tohib vaid ühtviisi?

(Pikk paus.) Miks te kiusate mind selliste küsimustega! See on viljatu vaidlus, mis ei vii kuhugi.

Miks te 24. veebruaril presidendi vastuvõtule ei lähe?

Me teeme tõrvikurongkäigu. Mullu osales 5000 inimest, ma loodan, et sel aastal tuleb veel rohkem. Ma olen palju käinud vastuvõttudel, parketil, klaasikene käes, banaalsusi vahetanud ja kätt surunud, see ei paku mitte midagi. Olla tuhandete inimeste hulgas on kirjeldamatult võimas tunne.