Mai keskel jõudsid tagasi Haapsalu kutsehariduskeskuse Soomes ja Itaalias välispraktikal viibinud õpilased, kelle praktika välismaal toimus Leonardo da Vinci projekti toetusel.
Soomes Salpausi Koolituskeskuses praktiseerisid kaks mööblirestauraatorit – Tiit Niinemets ja Annika Toimla – ning kaks tislerieriala õpilast – Ergo Orumaa ja Andres Tretjakov. Meie ammune partnerkool Salpausi koolituskeskus Lahtis on üks suurimaid koolituskontserne Soomes, kus kutseõppes õpib üle 5000 õpilase ning lisaks sellele pakutakse täiendavat õpet veel 10 000 täiskasvanud õppijale.
Meie õpilased praktiseerisid koolituskeskuse puiduharus, kus õpetatakse puuseppi, tislereid, viimistlejaid, disainereid, sadulseppi ja paadiehitajaid. Mööblirestaureerijad said kätt proovida nii vanaaegse kellakapi kui ka tänapäevase mööbli restaureerimises, värvimuldadega värvimises ning aaderdamises ja marmoreerimises. Tisleriõpilased tegid tutvust arvutist programmeeritava CNC tööpingiga ning omandasid uusi puidutöötlemisoskusi valmistades nii laudu, pinke, puitreste kui ka kõike muud, mida samal ajal praktiseerinud soome tisleriõpilased oma praktika jooksul tegema pidid.
Lisaks igapäevasele tööle õnnestus külastada ka Jyväskyläs toimuvaid kutsemeistrivõistlusi Skills Finland 2012 ja antiigikeskust, kus restaureeriti ja müüdi antiikmööblit, vanu seinakelli ning mitmesuguseid tarvikuid vana mööbli restaureerimiseks. Tööst vabal ajal käidi ära ka Lahti suusastaadionil, roniti suusahüppetorni ning külastati puutöökeskust Pro-puu, jalutati maalilise Veskijärve kaldal, külastati Sibeliustalo ning veedeti aega uute töökaaslaste ja juhendajate seltsis.
Samal ajal sooritasid kaks ehitusviimistluse õpilast Kerstin Plastunov ja Raidi Ranniko oma praktika sama kooli praktikabaasis 30 kilomeetri kaugusel asuvas väikelinnas Heinolas ning ehituseriala õpilased Karel Katkosilt ja Janar Bergmann Omnia koolituskeskuse juures Espoos. Tüdrukute tööpäev möödus ehitusobjektil, kus nende põhiliseks tööks oli seinte värvimine ja teised siseviimistlustööd. Poisid töötasid Omnia kutsehariduskeskuse juures asuvas praktikabaasis, kus said praktiseerida erinevaid ehitustegevusi, kasutada tööriistu, mida meie õppetundides pole kasutatud, ning edaspidiseks eluks hulgaliselt töönippe kõrva taha panna. Kõik praktikandid kiitsid kohapealseid juhendajaid, kes olid alati olemas, kui midagi vaja oli, ning soome töökultuuri ja inimeste sõbralikkust.
Kõige kaugemal käisid oma tööoskusi lihvimas tulevased kokad Karoline Vichterpal, Kristiina Valk, Piret Vidrik, Karina Kungla, Agnes Alas, Mario Jürgens, Kristjan Enn, Riho Sommerman ja Lauri Põrk ning majutusteeninduse õpilane Maarja-Liis Neidek, kes naasid neljanädalaselt praktikalt Itaaliast Liguuria maakonnast Tellarost. Itaalia partnerkool I.P.S.S.A.R.T. C.Cassini La Spezia on meie koostööpartneriks olnud juba üle viie aasta ning nendega koostöös on ka varem samas kohas praktikal käidud. Kool on umbes sama suur kui Haapsalu kutsehariduskeskus ning seal on võimalik õppida restorani- ja baariteeninduse ning hotellivaldkonna erialasid.
Meie õpilased töötasid kolmes ehedalt itaaliapärases pererestoranis, kus sealsele mereäärsele piirkonnale kohaselt on menüü kandvamaks osaks kaladest ja mereandidest valmistatud toidud. Paljudele oli elus esimeseks kogemuseks kohtuda selliste mereelukatega nagu hiidkrevetid, kalmaarid, kaheksajalad ja krabid, neid toidutegemiseks ette valmistada ning samuti ka ise järele proovida, kuidas need maitsevad. Maitsesid aga itaaliapärased toidud väga hästi, ehkki pastat ei sööda seal kunagi ketšupiga ning restorani lõunatama tullakse väga hilisel õhtutunnil. Üks restoranidest pakkus väga laias valikus pitsasid ning pitsapõhjade imeõhukeseks rullimine sai nelja nädala jooksul ka eesti õpilastele selgeks.
Lisaks köögitööle sai osa praktikante töötada ka teenindajana ning proovile panna oma vastõpitud itaalia keelt, sest itaallased ei oska sugugi kõik inglise keelt. Vabal ajal tutvuti Itaalia kitsaima rannikuäärse maakonna Liguuriaga, millest erilise elamuse jättis maaliliste vaadetega laevasõit lähedalasuvatesse Cinque Terre kaluriküladesse ning lahe vastaskaldal olevasse Portoveneresse. Nelja nädalaga muutus pisike rannaäärne linnake nii armsaks, et kahju oli lahkuda ning nii mõnigi peab plaani kunagi sinna tagasi minna.
Kõik õpilased hindasid oma välispraktikat kordaläinuks, sest uusi oskusi, nii töö kui ka igapäevase suhtlemise vallas, pakkusid need nädalad kuhjaga. Kõigile järgmistele praktikantidele soovitavad nad soojalt enne sõitu korralikult keelt õppida, sest sellest, et võõral maal on tore uute sõpradega suhelda, ei pruugi alati enne aru saada, kui seal kohal oled ja sõnadest puudu tuleb. Samuti julgustavad nad kõiki nooremaid kaasõpilasi ennast välisriigis proovile panema ning välispraktikale kandideerima, sest selliste väljakutsete kaudu saad eelkõige iseendaga paremaks sõbraks, õpid ennast proovile panema uutes olukordades ning lisaks kõigele saad palju uusi kogemusi ja sõpru.
Heli Heimo,
HKHK välissuhete koordinaator
