Ratastoolikasutaja hindas Haapsalu kõnniteid

Kevadeks valmib kaardirakendus, mille järgi on ratastoolikasutajatel lihtsam linnas liigelda, sest sealt näeb Haapsalu ja Uuemõisa kõnniteeolusid ning lihtsamalt läbitavaid marsruute.

Rakenduse tegijad käivad läbi kõik kõnniteedega Haapsalu tänavad ja kaardistavad nende olukorda. Üles märgitakse äärekivide kõrgused, kaldenurgad ja teel olevad takistused ning hinnatakse kolmepallisüsteemis teekatte kvaliteeti.
Üles märgitakse takistused: teepinnast kõrgemad kanalisatsioonikaevude luugid, postid, vihmaveerennid, teest läbi kasvavad puujuured ja kõnniteele ulatuvad trepid. Viimaseid on enim vanalinnas.

Kõrged äärekivid

Tänavaid on kaardistatud viimased kaks kuud. Neljapäeva hommikul alustasid TERE projektijuht Talis Vare, Haapsalu keskkonnanõunik Ailar Ladva ja ratastoolikasutaja Veiko Võrklaev Mulla tänava hindamisega. Ladva mõõtis äärekivide kõrgusi, Võrklaev hindas ratastoolikasutajana olukorda ning Vare märkis tulemused tahvelarvutisse.

„Jalakäija ei pane tähelegi neid takistusi, mis ratastoolikasutajal on,” ütles Ladva.

Kuigi Võrklaev on tugev ratastoolikasutaja, ütles ta, et tavaolukorras sõidaks ta sel tänaval pikemalt mõtlemata sõiduteel. Mulla tänava kõnniteel liiklemiseks tuleb mitu korda kõnniteele ja maha sõita. Tihti on pealesõitudel äärekivid 13 cm kõrged ja pärast äärekivi ületamist tuleb läbida 10kraadine tõus.

Võrklaev ütles, et kaelatraumaga ratastoolikasutajatel ei oleks sel teel midagi teha, sest neil on ka käed nõrgad ja jalakäija jaoks märkamatu takistus nende jaoks juba ületamatu. Mulla tänava kitsaimas kohas mõõtis Ladva kõnnitee laiuseks 80 cm, teekatte olukorra hindas Võrklaev keskmiseks.

Edasi viis meeste tee Lihula maanteele. Võrklaeva sõnul on viimase viie aasta jooksul ehitatud teed väga head, kuid näiteks kümne aasta eest ehitatud spordihooneesise tee üle annab juba nuriseda. Ka sealsed kõnniteele sõidud on 1–2 cm kõrguse takistusega, nii et mõnel ratastoolikasutajal on sinna raske saada.

Edasi liiguti suure trummi poole. Kuigi ka seal on ratastoolikasutajale ületamatud äärekivid, ütles Võrklaev, et on üks kord üle trummi sõitnud. Mehed hakkasid arutama, miks on ratastoolikasutajal vaja üle trummi sõita. Põhjustena tõid nad välja, et inimene näiteks elab seal või läheb surnuaeda.

Ladva aitas seekord Võrklaeva üle äärekivi ja ka see kõnnitee sai kaardistatud.

Võrklaev hindab Haapsalu kõige viletsama kõnniteega tänavaks Sadama tänava, kus paraku liigub ka enim ratastoolikasutajaid, sest samal tänaval asub taastusravihaigla. Ladva lisab, et ka Kalevi tänav on keeruline. Metsa tänava kohta ütleb Võrklaev, et seal on igasuguseid takistusi.

Eesmärk on kaardirakendus

Hiljemalt kevadeks valmiv kaardirakendus annab teada, millised takistused on teel ning näitab ära lihtsamini läbitava marsruudi. Lihtsam tee võib olla küll pikem, kuid seal on ratastoolikasutajal mugavam sõita. Vare sõnul on rakendus peale ratastoolikasutajate kasulik ka rulaatori või lapsevankriga liiklejatele. Kaudselt on rakendusest kasu ka Haapsalu linnavalitsusel, sest saab sealt täpsema ülevaate linna teeoludest ning vajalikest töödest.
Ladva ütleb, et rakendust hakatakse pidevalt täiendama, kui kuskil teeolud muutuvad.

Kaardirakendus ratastoolikasutajale

• Kaardi loomise tarbeks teevad tööd Haapsalu kolledži tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE) direktor Eva Makienko, TERE projektijuht Talis Vare, IT projektijuht Jaan Koppe, Haapsalu keskkonnanõunik Ailar Ladva, linna geodeet ja kolledži üliõpilane Peep Aedviir ning ratastoolikasutaja Veiko Võrklaev.