Eile sai Haapsalus teaduse elutööpreemia Tartu ülikooli emeriitprofessor akadeemik Agu Laisk, kelle uurimisvaldkonnaks on fotosüntees.
„See protsess on kogu looduse funktsioneerimise alustala. Lähteaineteks süsihappegaas, vesi ja mineraalained, energia Päikeselt, aga lõpp-produktiks hulk keerukaid orgaanilisi aineid ja kõrvalsaaduseks hapnik, ilma milleta meid siin maailmas poleks,“ tutvustas fotosünteesi teaduste akadeemia president Tarmo Soomere preemiatseremoonial.
„Tol ajal, kui laureaat alustas, ei teatud ei seda, kui palju päikesekiirgust ja mis nurga all taime lehtedele langeb ega seda, kui palju kiirgust neelatakse või kui kiiresti taim kasvab. Seda kõike tuli alles mõõtma hakata ja tõlgendama õppida. Kui midagi ei saa mõõta klassikaliste meetoditega, siis tuleb rakendada teistsuguseid vahendeid, on olnud laureaadi moto. See viis ta varsti võtmeisikuks Eesti taimeteaduse rahvusvahelisele areenile toomisel,“ lisas Soomere.
Nüüdseks on Agu Laisa juhtimisel on konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda „maailmas esimene“.
„See protsess on tõesti keeruline, läbib füüsika, kvantmehaanika kõige keerukamad algused, mis on seotud valguse, tema neeldumise ja aatomitevaheliste suhetega. Sealt edasi kogu keeruliste reaktsioonide rida ja edasi hakkavad tekkima juba need, mida me tunneme geenidena, kuidas need reaktsioonid toimuvad, ja kuidas siis kõik need ained või kokku pannakse,“ kirjeldas fotosünteesi akadeemik Agu Laisk.
„Mina olen rohkem fokuseerinud mitte geenide poolele, vaid esimesele, füüsika ja keemia poolele. Minu elu suur küsimus on olnud mõista, mis selle protsessi kiiruse määrab, miks ta nii kiirelt käib ehkki ta võiks ka kiiremini käima panna. Olen midagi aru saanud, mis võib-olla võiks kiiremini käima panna, aga kõige suuremat imestust väärib see, et loodus on selle protsessi kolme miljardi aastaga ise teinud. Ja ta on selle väga hästi teinud, ega inimene siia väga palju juurde panna ei oska,“ jäi laureaat tagasihoidlikuks.
