Meedias kütab kirgi teema, et minister Palo on võtnud omavalitsustelt ära neile lubatud 20 miljonit eurot lairibavõrkude arenduseks. Nüüd paljud küsivad minu käest, mis tegelikult toimus. Siin siis minu nägemus sellest:
Kaks aastat tagasi tutvustas riigikontroll riigikogus auditit, kus märgiti, et vaatamata lairiba baasvõrgu ehituseks kulutatud kümnetele miljonitele eurodele EL toetusele, et ole kiire internet maapiirkondades kättesaadav. Selle peale toimus riigikogus palju arutelusid nii komisjonides kui ka suures saalis.
Loodeti, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tuleb välja positiivse kavaga, et seda probleemi lahendada, aga selle asemel teatas toonane asekantsler, et maapiirkondades elavad inimesed ei soovi kaasaegset interneti ning majanduslikult ei oleks seda võimalik neile ka pakkuda. See seisukoht muutus MKM-i ametlikuks seisukohaks ning lähtuvalt sellele ka reaalselt käituti.
Kuna lahendust MKM-i poolt ei tulnud, siis otsustasid osad riigikogu liikmed selle teemaga ise tegeleda ning moodustati lairiba toetusrühm.
Minu ülesanne oli neid enda teadmiste ja kogemuste baasilt nõustada, mida olen ka kahe aasta jooksul teinud.
Ühe esimese teemana pakkusin välja, et lairibavõrkude ehitamine tuleb teha kordades odavamaks. Selleks tuleb hakata kasutama kaablite vedamiseks olemasolevaid elektriposte. Et nende kasutamist teha soodsamaks ja bürokraatiavabamaks, tegime seaduste muutmise ettepanekud, mille riigikogu ilma ühegi vastuhääleta ka vastu võttis.
Pakkusime siis Elektrilevile võimalust, et nemad hakkaksid valguskaablivõrke arendama ning neid sideettevõtetele välja rentima, aga siis ei olnud nad sellest veel huvitatud.
Peale seda tuli leida mudel, kes ja kuidas neid võrke hakkaks rajama.
Rootsis ja ka paljudes teistes riikides kuuluvad sellised võrgud omavalitsustele. Ka meie otsustasime sellise mudeli kasuks, kus valguskaablivõrgud kuuluvad omavalitsustele, aga teenuseid võivad sellel pakkuda kõik sideettevõtted. Kuna aga KOV-d on meil väikesed, siis otsustasime teha projekte, mis hõlmaksid maakonnaüleselt kõiki KOV-e.
Esimene maakond, kus hakkasime seda mudelit katsetama oli Pärnumaa, lõime seal projekti DigiTee. Me tahtsime teada saada, kas selline mudel võiks meil Eestis toimida nii tehniliselt kui ka majanduslikult. DigiTee ülesanne pidi olema informeerida elanike lairibast, koguda kokku liitumissoovid, rajada valguskaablivõrgud ning anda need kasutada kõikidele sideteenusepakkujatele. Kogutud liitumissoovide, tehtud võrguplaneeringute ja äriplaani pealt saime kindlust, et selline mudel toimib, kui riik ka seda natuke rahaliselt toetab.
Kuna DigiTee pidi kasutama oma valguskaablivõrgu rajamiseks maapiirkondades peamiselt elektriposte, otsustasin käesoleva aasta alguses veelkord pöörduda Elektrilevi poole koostöösooviga. Olime selleks ajaks kokku saanud juba päris palju lairibaühenduse soovijaid ning tänu sellele otsustas Elektrilevi, et võib teemat uurida. Sõlmisime DigiTee ja Elektrilevi vahel koostöömemorandumi ning selle alusel selgitasin neile selle äri põhimõtteid, ärimudelit ja äriplaani. See äri hakkas Elektrilevile nii palju meeldima, et nad otsustasid lõpetada DigiTeega koostöö ning teatasid, et nad vist tahavad ise hakata sellega tegelema. Esialgu pidi nende tegevus küll toimuma ainult linnades ning seda koos tänavavalgustuse projektidega.
Kui aasta aega tagasi toimus valitsuse vahetus, siis saime tänu riigikogu liikmetele koalitsiooni lepingusse sisse lubaduse toetada lairiba „viimase miili“ arendust järgneval kahel aastal 20 miljoni euroga. Vabariigi valitsus andis valdkonna eest vastutavale ministrile Urve Palole ülesande töötada välja toetusmeede maakonnaüleste omavalitsuste digiprojektide toetamiseks 20 miljoni euroga.
Aasta alguses toimus meil ministriga mitmeid kohtumisi, kus ta lubas, et mai lõpuks on meetme määrus valmis ning sügisest saavad digiprojektid hakata esitama taotlusi raha saamiseks. Sellest lähtuvalt hakkas järjest tekkima uusi digiprojekte. Praeguseks on neid juba 10-s maakonnas. Töö digiprojektidel käis täie hooga ning nendega olid seotud üle Eesti sajad inimesed.
Mai lõpus saatis MKM kõigile huvitatutele välja toetusmeetme määruse esimese versiooni ning enne jaanipäeva toimus ka selle arutelu, kus sellesse tehti palju muudatus ettepanekuid. Augusti lõpus saatis MKM välja kirja, kus andis teada, et paralleelselt meetme määruse ettevalmistamisega nad hakkavad taotlema ka riigiabiluba, mida on vaja selleks, et anda digiprojektidele toetust ilma avaliku konkurssi korraldamata.
Selle peale kohtusime MKM-s septembri alguses ministriga, et rääkida riigiabiloa tingimustest ja saada kindlust ajakava suhtes. MKM-i kinnitusel pidi tehtama nii määrusega kui ka riigiabiloaga kõvasti tööd ning aasta lõpuks loodeti need valmis saada, et järgmise aasta algusest hakata juba digiprojektidelt taotlusi vastu võtma.
Sellel kohtumisel rääkisin ka ministrile, et Elektrilevi on hakanud huvituma lairibavõrgust. Ütlesin, et digiprojektid võiksid teha Elektrileviga koostööd, aga Elektrilevi ei tohiks hakata digiprojektidega konkureerima. Selle peale toimus ministri ja Elektrilevi juhtkonna kohtumine (mina seal ei osalenud), kus Elektrilevi olevat tutvustanud oma plaani hakata ise valguskaableid vedama ja soovivad saada seda riigipoolt lubatud 20 miljonit eurot endale.
11.10 kohtusime Elektrileviga MKM-s, et teada saada nende täpsemaid plaane ning arutada võimaliku koostöö üle. Meie soov oli leida positiivne koostöömudel ja sellest siis ühiselt ka kõiki teavitada. Sellel kohtumisel teatas aga Elektrilevi, et mingit koostööd digiprojektidega ei soovita, nende tehtud töödega ega kogutud sooviavaldustega ei arvestata ning nad hakkavad lairibavõrku rajama enda plaanide järgi. Anti ka mõista, et digiprojektidel ei ole mõtet nendega konkureerima hakata, kuna elektripostide kasutamine tehakse nii kalliks ja keeruliseks, et digiprojektidel oleks võimatu oma võrku hakata rajama.
Selle peale kohtusime MKM-i ametnikega järgmisel päeval 12.10, kus arutasime võimalike edasisi tegevusi. Ühiselt leidsime, et on siiski vajalik luua positiivne koostöö digiprojektide ja Elektrilevi vahel ning korraldame sellel teemal kohtumise omavalitsusliitude juhtide, Elektilevi ja MKM-i vahel 06.11 Riigikogus. Lootsime saavutada sellel kohtumisel positiivse tulemuse ning sellest siis ka meedia kaudu kõigile teada anda.
Eraldi leppisime veel mõne inimesega kokku, et Palo peaks vahepeal kohtuma Tõnistega (Elektrilevi omanik on rahandusministeerium), et tekiks koostöö osaliste vahel ja riik (omavalituste digiprojektid) ei hakkaks riigiga (elektrilevi) konkureerima. Mul puudub info, kas see kohtumine toimus või mida seal kokku lepiti.
Selleks, et anda ministritele märku, et tegemist on maapiirkondalele väga olulise teemaga ning et ei tehtaks mingeid kiireid ja rumalaid otsuseid, saatsid 10 omavalitusliitude juhti ning 10 maavanemat 19.10.17 Palole ja Tõnistele pöördumise, kus palutakse selgitada ministrite plaane ning tehakse konkreetseid ettepanekuid, et neid siis koos 06.11 toimuval kohtumisel arutada.
24.10.17 hommikul saatis MKM välja aga pressiteate, et minister Palo on otsustanud loobuda omavalitsuste digiprojektide toetamise plaanist ning kavandab läbi avaliku konkursi hoopis Elektrilevi plaani toetamist.
Mis hakkab edasi saama, ei oska öelda. Loodame saada 06.11 toimuval kohtumisel rohkem teada.
Olav Harjo on ka Lääne-, Rapla ja Järvamaa Digikonna projekti juht
Kahjuks Elektrilevis nähakse selles projektis vaid $$$$$$$$$$$.
Vähemalt näeb Urpa hea välja, oleks meil rohkem selliseid valitsuses, siis oleks Eestis elu ka ilusam. Ja telekal näiteks saab hääle maha keerata ja nautida ilusat pilti ilma lolli jututa… Rohkem positiivsust!!!
Kes läänemaal kiire interneti laiali veab??? Siin ei tegutse ju Elektrilevi OÜ, vaid siin on ImatraElekter
Sa võid elektrilevist ka liitumise tellida, mille reaalselt teeb ära olenevalt piirkonnast fortum või imatra. Reaalselt toobki Imatra sulle selle võrgukaabli ära.
Aga riiklikud ettevõtted ei tohiks käituda nii must-valgelt. Elektrilevi näeb tõesti ainult rahanumbreid. Võetakse vastu projekt ja nagu üldjuhul alati, hakatakse seda kärpima, kuni järgi on tõesti jällegi vaid külades korterelamud, kuhu kaabel siis ulatub. Sisuliselt ei muutu ikka midagi, puhkekeskused ja metsamajad ning päris talud jäävad ikkagi oma netikaablist ilma. Nähtud küll sarnaseid jante.