Linnamäe Peekoni teeotsas hoiatab silt taudiohu eest. Siseneda võivad vaid asjaga seotud inimesed ja veoautod, millega hukatud sead Linnamäelt Väike-Maarjasse viiakse. Foto: Arvo Tarmula
Linnamäe sigalas hukatakse katkupuhangu tõttu ligi 7000 siga, nakatumispõhjus on teadmata.
Teisipäeval diagnoosis veterinaar- ja toiduamet Linnamäe Peekoni sigalas Linnamäel sigade Aafrika katku ja eile alustati ligi 7000 sea hukkamist.
Sigalas töötab üheksa inimest, kõik on Linnamäe ümbruskonnast. „Keegi tööd ei kaota,” kinnitas mullu kevadel Linnamäe Peekoni ostnud Siim Saareväli. Ta lisas, et kolmapäeval otsustati ka see, et pärast puhangu likvideerimist jätkatakse tootmist.
Saareväli ütles, et katkupuhangu avastamine oli firmaomanikele löök: „Ma ei räägi majanduslikus mõttes, vaid moraalselt.”
Linnamäe sigala lähikonnast avastati kütitud metsseal esimene katkujuhtum mullu novembris. „Me olime ju kogu aeg teadlikud, et selline asi võib juhtuda, aga ikkagi tuli teade täieliku šokina,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse töötaja Varje Paaliste. Ta lisas, et sigala küll otseselt Linnamäe elu ei mõjuta, kuid ikkagi puudutab katkupuhangu avastamine emotsionaalselt tervet kogukonda. Paaliste lootis, et ettevõtja leiab endas jõudu sigala uuesti käivitada.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on Linnamäe Peekoni katkujuhtum tänavu avastatud kolmest seafarmi katkupuhangust suurim. Kui Saaremaal ja Audru vallas hukati kummaski farmis üle 3000 sea, siis Linnamäel läheb hukkamisele umbes 6800 siga.
Kalda sõnul on farmi kõigi sigade hukkamine ainus võimalus nakkuskolle kõrvaldada. Sigade hukkamist alustas hukkunud põllumajandusloomade hävitamisele spetsialiseerunud AS Vireen Linnamäe sigalas kolmapäeva hommikul.
Läänemaa veterinaarkeskuse juhi Aavo Lumi sõnul aetakse hukatavad sead gaasikambritesse, kus nad hukatakse. Seejärel kontrollitakse, kas sead on ikka surnud, kirjeldas Lumi sigade hukkamise protsessi. „Inimestele on protsess täiesti ohutu,” kinnitas Lumi.
Kuna Läänemaal pole hukkunud loomade matmispaika, toimetab Vireen korjused Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse.
Viiruse päritolu teadmata
Teisipäeval tulnud teade katkupuhangust Linnamäe sigalas oli selle poolest ootamatu, et senised kontrollid pole seal bionõuete täitmisel rikkumisi tuvastanud. Viimati kontrolliti sigalat augusti lõpus. „Nad on isegi natuke kaugemale ette mõelnud, kui nõutakse,” ütles Lumi sigalas kasutusele võetud ohutusmeetmete kohta.
Enne seda nädalat võeti Linnamäe sigala sigadelt katkuproove viimati 4. septembril ja toona olid proovid negatiivsed – sigadel katku ei leitud.
Katkupuhang avastati Kalda sõnul seeläbi, et sigala töötajad märkasid oma hoolealuste tavapärasest suuremat suremust. Esmaspäeval võeti Linnamäe sigala sigadelt kümme vere- ja neli sisikonna proovi. Teisipäeva hommikul tuli laborist kinnitus, et kõik proovid olid sigade Aafrika katku suhtes positiivsed. „See tähendas, et nakkus on farmis väga tugevalt sees,” selgitas Lumi.
Nüüd on võetud veel 38 lisaproovi, mis on saadetud Tartusse maaülikooli teaduritele. Lumi sõnul võiks sealt vastuseid oodata kahe nädala jooksul.
Kuidas võis katkupisik farmi sattuda, ei osanud Kalda arvata. Tema sõnul on selle kohta alustatud epidemioloogilist uurimist. Kalda lisas, et uurimisel kontollitakse nii väljastpoolt farmi toodud sööta kui ka allapanu. Tema sõnul võis sigadele saatuslikuks saada iga väiksemgi tähelepanematus või inimlik eksitus. Välistada ei saa sedagi, et keegi töötajaist on praegusel seenerohkel ajal metsas seenel käies pisiku kaasa toonud, kuigi töötajad vahetavad enne sigalasse sisenemist riided.
Pärast sigade katku puhangu avastamist kehtestas Lääne maavanem Neeme Suur teisipäeval veterinaarameti ettepanekul taudikoldes karantiini, taudipunktist kolme kilomeetri raadiuses ohustatud tsooni ja 10 km raadiuses järelevalvetsooni. Tsoonidest teavitavad maanteepervedele paigaldatud kollased sildid.
Kalda sõnul jäävad teised Läänemaa sigalad väljapoole piirangutsooni. „Praegu tundub, et saame piiri tõmmata nii, et ei Martna ega ka teised Läänemaa seakasvatused jää selle sisse,” kinnitas Suur.
Kolm aastat tagasi Eestisse jõudnud sigade Aafrika katk on oma levikuala järjest laiendanud. „Elame nagu miiniväljal, kaart on täppe täis,” ütles Kalda.
Linnamäe Peekon
Atria Farmidele kuulunud Linnamäe Peekon vahetas omanikku 2016. aasta mais.
Praegu kuulub pool ettevõttest Sulev Saarevälja ning tema poegade Siimu ja Oti ühisele investeerimisettevõttele Läänemaa Invest. Teine pool kuulub suurtele põllumajandusettevõtjatele, seakasvatajatele Ain Soormile, Vahur Laulule ja Teet Smidtile.
2016. aastal oli ettevõtte müügitulu 950 000 eurot. Linnamäe Peekoni juhataja Siim Saareväli kirjutas majandusaasta aruandes, et seakasvatuses on keeruline seis, sest ületootmise tõttu on liha hind madal, aga sööda hind pole kukkunud.
„Ettevõte on maksejõuline, piisavate varadega, optimistlikult tulevikku vaatav jätkusuutlik tegus ettevõte,” kirjutas Siim Saareväli aruandes.
Suur lein,lase või lipud poolde vardasse….