Haapsalu politseijuht Andrei Taratuhin (paremal) jälgis eile, kuidas tehnikud seadistasid dokumendibüroo fotokabiini. Foto: Lemmi Kann
Tänasest tuleb dokumentide saamiseks pöörduda politseimajja, sest passilaud kolis nädalavahetusel Haapsalus Jaama tänavalt Lossiplatsile.
Reedel, mil teenindusbüroos vastuvõttu ei olnud, olid kõik kolm töötajat ametis pakkimise, kolimise ja uutes ruumides sisseseadmisega. „Esmaspäeva hommikuks peab kõik paika saama, sest siis Jaama tänaval enam vastuvõttu ei ole ja inimesi peab siin politseimajas teenindada saama,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin (fotol esiplaanil).
Isikut tõendavaid dokumente, elamis- ja relvalube väljastav teenindusbüroo asub nüüd politseimajas samas paigas, kus oli enne Jaama tänavale kolimist – esimese korruse vasakus tiivas. Mitmest väiksemast kabinetist on saanud teenindussaal, selle ees väike ooteruum. Kõik, mis passi või ID-kaardi taotlemiseks vaja, ka pildistamiskabiin on uues kohas.
Haapsalu teenindusbüroo peaspetsialisti Heli Mihkelsoni sõnul on uues ja vanas teenindussaalis pinda enam-vähem ühepalju, küll on aga politseimajas töötajate olme- ja arhiiviruumid väiksemad. Taratuhini sõnul on töötingimused Lossiplatsil aga paremad. „Jaama tänaval olid ruumid umbsed, konditsioneeri ei olnud ja suvel palavaga pidi aknaid päev läbi lahti hoidma,” kirjeldas ta.
Üks erinevusi on selles, et uues büroos pääseb teenindussaali ka ratastooliga, kuigi ratastoolis kliendid peaksid oma tulekust ette teatama, et neile tagumine uks lahti tehtaks.
Mihkelsoni sõnul on mõned vanemad inimesed küll kurtnud, et bussiga maalt tulles on Lossiplatsile pikk maa. „Aga eks iga asi taha harjumist,” lisas ta. Bussijaamast viib Lossiplatsile liinibuss nr 1.
Mihkelson leiab, et politseimajas on infovahetus kiirem ning relvaloa taotlejal pole enam vaja ühes kohas luba taotleda ja teises kohas relva näitamas käia.
Lääne prefektuuri Pärnu teenindusbüroo peaspetsialisti Annika Pärna sõnul kolisid tänavu ka Paide ja Rapla teenindusbüroo.
Teenindusbüroodel tuleb tegelda isikut tõendavate dokumentide väljastamisega, see pole aga bürool ainus ülesanne. „Elamislubade taotlused, lühiajalise töötamise registreerimine, relvaload,” loetles Pärna. Kui dokumenditaotluste maht on kõige suurem, siis näiteks elamislubade taotluse vormistamise protsess on pikem.
Dokumenditaotluse pikkade järjekordade kohta ütles Pärna, et dokumendi kättesaamise aega ei mõjuta, kus taotlus on sisse antud. Järjekordade all mõeldakse aega, mis kulub teenindussaalis teenindaja jutule pääsemiseks. Pärna tõi näite, et augustis oli Haapsalus teenindusbüroos ooteaeg keskmiselt kaheksa minutit. Tallinnas võib selleks kuluda isegi paar tundi ja seetõttu sõidetaksegi pealinnast dokumendiasju ajama väiksemaisse kohtadesse. „Lääne prefektuuris saab kõige suurema koormuse Rapla teenindusbüroo, kuhu on Tallinnast vaid 50 kilomeetrit,” rääkis ta.
Pärna sõnul on sel aastal taas dokumenditaotluste kõrgaeg, sest 2012. aastal välja antud isikut tõendavad dokumendid hakkavad aeguma. Ta lisas, et taotluste hulgale avaldab mõju ka see, kas tegemist on kuu alguse või lõpuga, kas on puhkuste aeg, mil reisitakse palju või mitte. Pärna lisas, et teenindusbüroo töökoormust mõjutavad ka teated ID-kaardi uuenduste kohta.
Viimati ID-kaardi turvariski kohta tulnud teated ei ole teenindusbüroosse pöördumiste arvu suurendanud. Mihkelson ütles, et mõned vanemad inimesed on televiisorist kuuldud jutu peale küll küsimas käinud, aga neile on asi kenasti ära seletatud.
Nii Mihkelson kui ka Pärna on arvamusel, et inimesi on ID-kaardi turvariskist õigesti informeeritud ja paanikat pole tekkinud. „Kui suvel oli sertifikaatide uuendamise teema, siis tõi see küll teenindustesse ka selliseid inimesi, kes tegelikult kaarti arvutis ei kasutanudki,” lisas Pärna.
Teenindusbüroo kolimisele eelnes terve suve kestnud remont, mil uuendati politseimaja tervet esimest korrust.
Taratuhini sõnul on esimene korrus nüüd uksega jagatud kaheks tsooniks – vasakpoolses tiivas on teenindusbüroo teenindussaal ja ooteruum ning kolm ülekuulamisruumi, paremas tiivas patrulli tööruumid ja arestimaja. „Patrull hakkab sisse käima tagumisest uksest ega sega inimesi, kes ootesaalis oma dokumente ootavad,” selgitas Taratuhin.
Uue ilme on saanud ka fuajee – ooteruum on senisest avaram ja enam ei teki koridori troppi, kui keegi turvaakna taga istuva klienditeenindajaga suhtleb.
Politsei Haapsalu teenindusbüroo
* Haapsalus on sel aastal esitatud 6366 mitmesugust taotlust.
* Enamikus on olnud isikut tõendava dokumendi taotlused
* Isikut tõendavaid dokumente on väljastatud 5031.
* Kõige enam on dokumenditaotlejaid juulis ja augustis
* Kõige vähem on dokumenditaotlejaid olnud aprillis
* Keskmine ooteaeg Haapsalus büroos oli augustis 8 minutit
Allikas: politsei
Mõistlik mõte bussijaama asemel Lossiplats lõpp-peatuseks maakonnaliinidel!
Võiks ju veel mõned kohalikud bussid Lossiplatsi sõitma panna, Lihula oma näiteks.
Pr Mihkelson väitis-harjumist!
Harjumine ja harjutamine vast ikka natuke erineva tähendusega!
Midagi ilusat algavasse päeva: “Mihkelsoni sõnul on mõned vanemad inimesed küll kurtnud, et bussiga maalt tulles on Lossiplatsile pikk maa. „Aga eks iga asi taha harjumist,” lisas ta. Niiet hakakem aga harjutama….Kui maainimene kohe esimese korrani lossiplatsile ei jõua, siis valigu algatuseks lühem distants, nt. Jaama poeni ja tagasi, järgmine kord kaubamajani…jne…”Citius. Altius. Fortius.”
Mõistusega inimene muidugi kohe ei koliks kui avastab, et konditsioneeri kodus ei ole, selle saab paigaldada…
Nii mõnedki bussid sõidavad otse Lossiplatsi. Lähemale pole võimalik bussiga saadagi, kui nüüd politseimajja. Super! Aga selline iroonia käimise harjutamiseks on kohatu.(vanaks saadakse niikuinii)