Täna hommikul mälestati Risti raudteejaama mälestussamba juures neid, keda nõukogude võim 1949. aasta märtsis väevõimuga Siberisse viis, kuid ka meest, kelle eestvedamisel 1999. aastal avati mälestusmärk “Raudteerööpad meenutavad” – Viljar Anskot.
Läänemaa Memento juhatuse esimees Arnold Aljastel on täna 60. sünnipäev. Sündis ta 1957. aastal Siberis, kuhu ta vanemad oli küüditatud.
“Mul on kaasas üks väga kurb uudis. Mementolaste seast on lahkunud Lemmi Tammesaar, kes 12-aastaselt saadeti Siberisse ja oli samas linnas asumisel kus mina 1957 aastal sündisin. Ta lahkus meie hulgast 21. märtsil. 21. märtsi seisuga teadsin mina represseeritute arvuks Läänemaal 236 inimest. Nüüd on neid 235. Suure osa nendest moodustavad nõndanimetatud Tšernobõli-poisid ja nende täpset arvu ma ei tea,” ütles ta.
“Täna 68 aastat tagasi pandi eesti rahva vastu toime genotsiidiakt – üle 22 000 inimese. Neid oli esialgu vähem, keda vagunitesse pandi, aga väga paljud pereliikmed läksid lihtsalt ise järele,” kõneles Arnold Aljaste.
“Tänusõnad Viljarile mälestusmärgi eest, neid ei saa kunagi küll. Sest nendele, kes Siberisse jäid, on hauasambaid tänaseks väga vähe jäänud. See peab neid siin meie jaoks asendama. Ja ega kusagil mujal Eestimaal nii uhket sammast ei ole ka.”
Monumendi “Raudteerööpad mäletavad” juures oli seekord ka mälestushetk monumendi autori ja rajaja Viljar Ansko auks.
“20. detsembril eelmisel aastal lahkus meie seast jäädavalt arst, karikaturist, luuletaja, koduloolane, ajaloolane, leiutaja ja inimene, kes armastas oma isamaad ja rahvast. Viljar Ansko, keda, lähedased kutsusid Villuks,” ütles Kaitseliidu Risti malevkonna pealik Aksel Heidemann.
“Villu võitlused ebaõigluse vastu, mis meid on ajaloo jooksul tabanud, on saanud oma kuju selle mälestussamba näol siin Risti endise raudteejaama perroonil. 23. augustil 1999 avati Villu kavandi järgi püstitatud monument “Raudteerööpad mäletavad”, mis täna kannab rahva seas nime Risti rist ja on mälestusmärgiks rohkem kui 3000 küüditatud läänlasele.”
Mäestuspalvuse pidas Ristil Lääne praost Leevi Reinaru. Kõne pidasid ka Lääne maavanem Neeme Suur, Lääne-Nigula ja Kullamaa vallajuhid.
