Neljapäeval jahmatas paljusid uudis, et Dirhamisse kerkib paari aasta jooksul veekeskus, mille sarnast ei ole Eestis veel nähtud. Veekeskuses iseenesest pole ju midagi erakordset, kuid sellega ühe katuse alla planeeritav akvaarium koos eksootiliste kaladega paneb küll silmi suureks ajama.
Suhtumine uudisesse on kahetine – ühelt poolt imestavad-kiitvad, et sadamaomanikul on julgust midagi sellist ette võtta. Iseenesest on Dirhami sadama seltskond end juba hullude ideedega tõestanud. Kes oleks võinud uskuda, et Tallinna mõistes pärapõrgus, kalasadamas avatud restoran saab nii populaarseks, et isegi talvisel ajal voorib sinna nädalavahetuseti nii palju inimesi, et koha saamiseks tuleb laud broneerida. Kes võinuks arvata, et väike kalatööstus saabki jalad alla. Nii et sadamaomaniku Mart Vahteli ettevõtlikkuses ja suutlikkuses hulle asju ellu viia ei tohiks kahtlust olla.
Loomakaitsjaid projekt ei rõõmusta. Ei saa öelda, et Noarootsi oleks kuidagi eriliselt loomavaenulik koht. Aga selline mulje võib kergesti tekkida, sest juba teist korda on vallal õnnestunud tõmmata endale loomakaitsjate halvakspanu. Esimene kord oli siis, kui Nõmmkülas avati karusloomafarm. Akvaariumid ja tsirkused on ammu loomakaitsjate erilise tähelepanu all. Sellega peavad tegijad arvestama.
Kui prognoositud 100 000 inimest aastas tõesti Dirhamisse peaks tulema, on see ka keskkonnaoht. Loode-Eesti on piirkond, mille suurim väärtus ongi seni olnud puutumatu loodus. See on aga muutuma hakanud, sest Peraküla rand on saanud tallinlaste üheks meelisväljasõidukohaks ja männikutes käib tihe ehitustegevus. Kui ühel päeval avastame, et kogu sealne rannik on tihedalt suvekodusid täis pikitud, metsaalused täis napsitavaid seltskondi ja kitsaid teid ummistavad autovoorid, võib selguda, et oleme ära andnud rohkem, kui vastu saanud.
Mind häirib asja juures, et mingid “aktivistid” võtavad endale õiguse hinnata
reaalset ja arengupotentsiaali. Seda kõike kampaania korras ja lihtsalt sildistades.
Millise õigusega?
PS. Kui “hai tunneb end halvasti”, siis avaldagi sellekohane argumenteeritud väide aga ära mine paika panema tervet piirkonda, inimesi ja ettevõtjaid.
Sa ei tea millest sa räägid.
kui vahendid on maksumaksja raha. Riigitoetuse eeldus peab olema reaalsed plaanid kohas, kus on infrastruktuur, tööjõuresurss ja arengupotensiaal. Siin praegu on märksõnadeks miljonite eest betooni, paar suvist kooliõpilaste töökohta ja äriidee, mis euroopas on ennast ammendanud 15 aastat tagasi. Skandinaavias suletakse nn “haiparke” massiliselt ja haikala purgis ei ole teaduskeskus.
Mis loeb vahendite päritolu? See raha ongi mõeldud ettevõtluse arendamiseks
eri piirkondades. Ilma selleta ei ole ka varsti maksumaksjaid.
tsivilisatsioonid dzungils rajati EAS (loe maksumaksja) rahaga. Proovi veelkord…
10 aasta pärast seisab see betoonjurakas seal rannas mahajäetuna.
Terved tsivilisatsioonid seisavad dzunglis ja maapõues “mahajäetuna”.
Mis siis? Oleksid nad ette teadnud, poleks üldse alustanudki?
peab ikka oinas olema et sellist jama uskuda
Puutumatu looduse rikutus jõuab kaugemale Salajõest,kui turbakaevandus jätkub.
Siis ohutuseeskirjad kõigepealt,et veekeskus oleks turvaline ja hea kuulsus säiliks–lapsevanamate vastutus ennekõike….
Dirhamil on juba praegu olemas lootus saada üheks huvitavaks mereteemaliseks paigaks kuhu paljud tulevad. Kalakohvik, võrratu loodus,Osmussaar jne …. Ma arvan et Mertähe projekt sobiks sinna kuigi ausalt öeldes tundub see idee natuke ulmeline. Kuid olen kindel et kui see projekt teostub siis muutub kogu Noarootsi imago turismi koha pealt ning ei usu et loodust see kõik kajustama hakkab
REGLY le võiks täitsa oma puuri ehitada ,et inimestest isoleerida.Kuna haigusi igasuguseid MARUTAUD KÄRNTÕBI SOLKMED SKISOFNIA JNE.Hakkame hullule raha koguma.