Wiedemanni koolis pärjati aasta keeletegu

Tänasel emakeelepäeval räägiti Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis eesti keele ilust, sõnast ja mängust, keelevalikust Facebookis ning kuulutati välja eelmise aasta keeleteo laureaadid.

Kuuendat aastat välja antavat parimat keeletegu valivad algusest peale kõik iseseisvusaegsed haridus- ja teadusministrid; keeleteo laureaadid kuulutatakse välja igal aastal Eesti eri paigas. Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller avaldas heameelt, et Tallinna, Tartu, Viljandi ja Vastseliina järel on jõutud Haapsallu.

Pärast Rutt Olenko eest lauldud regilaulu ja HWG rahvatantsurühma esinemist tervitas kohaletulnuid HWG direktor Leini Vahtras, kes luges tervituseks Ingrid Põldsaare luuleread ning meenutas Sonda emakeeleõpetaja Meinhard Laksi algatust, mille tulemusel kuulutati Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev 1996. aastal emakeelepäevaks.

Direktor tsiteeris Mari Tarandit, kes on öelnud: “Eestlasele pole keelepäev mitte üks kord aastas, vaid iga päev.”

Emakeele Seltsi juhatuse aseesimees Jüri Viikberg ütles, et eestlased on tegus rahvas – meil on sõnad käkitegu, naljategu, vägitegu, keeletegu.
“Kui sünnib mõte, mõttelaen, siis selle sütitusel võib sündida keeletegu. Mõelge, süttige ja tehke ära. Häid keeletegusid!” soovis Viikberg.

Võidukad keelepesa ja kõnetuvasti

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller ja Jüri Valge kuulutasid kõigepealt välja 2011. aasta rahvaauhinna, mis anti hääletanute tahtel Mariko Fasterile, Triin Rõõmusoksale ja Egle Vodile “Võro keelepesä” käivitamise ja arendamise eest.

“Võro keelepesä” 2009. aastast peale pakkunud osale ajaloolise Võrumaa lastest korra nädalas terve tööpäeva jooksul ainulaadset kodukeelelist suhtlus-, mängu- ja õppekeskkonda.

“Täname väga tuud rahvast, kes mi puult helü and!” ütlesid keelepesa loojad.

Kõige suuremaks autasuks nimetasid auhinnatud naised seda rõõmu, kui väikesed võro lapsed neile võro keeles vastu räägivad. “Uma kiilt kõneldas kogo süämega,” kinnitasid Faster, Rõõmusoks ja Vodi.

Laureaadid lükkasid ümber mõnelt poolt kuuldud hirmu, et laps ei saa võro keelt kõneldes eesti keelt selgeks. Eesti keelt kuulevad ka võro lapsed igalt poolt, kinnitasid keelepesa loojad.

“Need lapsed teavad täpselt, kust nad pärit on – ja see on tänapäeva maailmas kõige tähtsam, mis saab ühel inimesel olemas olla,” lõpetasid võro naised.

“Keelepesä” tegemisi saab vaadata-kuulata Youtube’ist.

2011. aasta parima keeleteo auhind läks žürii tahtel Tanel Alumäele ja Kaarel Kaljurannale kõnetuvastusrakenduste eest nutitelefonidele.

Auhinda vastu võtma tulnud Tanel Alumäe ütles, et Google, Apple ja Microsoft on kõnel põhinevad kasutajaliideseid loonud küll, kuid eesti keele toe loomist ei pea suurkorporatsioonid ilmselt veel lähiajal vajalikuks. “Meie töö eesmärk ongi ka eestikeelsete kõnetuvastuste võimaldamine mobiilsetel platvormidel,” selgitas Alumäe.

Alumäe kirjeldas, et Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboris loodud rakenduste tuum põhineb teiste maailma ülikoolide vabavaralistel komponentidel ning rakendusi luues on kasutatud Tartu ülikooli arvutilingvistide loodud tarkvara ja tekstikorpuseid, samuti foneetikute loodud kõneandmebaase.

Keeleteo auhinna said tandemi Alumäe–Kaljurand kolm rakendust Android-platvormile.

* Rakendus “Kõnele” lubab eestikeelse kõne abil sisestada teksti kõikides Androidi rakendustes. Seda saab kasutada näiteks sõnumite, e-kirjade, märkmete ja muude dokumentide dikteerimiseks, kaardirakenduses aadressiotsinguks ja paljuks muuks.

* Rakendus “Arvuta” oskab samuti kasutaja öeldule reageerida – selle abil saab teha aritmeetilisi tehteid ja ühikuteisendusi ning kaardipäringuid Eesti piires.

* Rakenduse “Diktofon” abil saab salvestada pikki kõnelõike ja neid automaatselt kirjaks transkribeerida, samuti võimaldab rakendus märksõnade põhjal transkribeeritud salvestustest otsida, tuvastatud teksti e-kirjana edasi saata jpm.

Kõik kolm rakendust on Androidi rakendustepoes tasuta kättesaadavad.

Kõnetuvastus on Alumäe sõnul olemuselt väga keeruline ning tema ja ta meeskonna loodud rakendustes esineb veel palju vigu.
“Me töötame kõnetuvastuskvaliteedi parandamise nimel,” kinnitas Alumäe.

Lisaks otsustasid ministrid esile tõsta veel kaht keeletegu – Narva koorikool sai tunnustuse eestikeelse repertuaari omandamise eest mullusel noorte laulu- ja tantsupeol, samuti tunnustati Wiedemanni eesti keele grammatika eesti keelde tõlkijaid Heli Laanekaske ja Ellen Niitu.

Narva koorikoolile anti veel üks tunnustus – programmi “Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” eriauhind eesti kultuuri teadvustamise eest Narvas ja ühiskonna sidususe suurendamise eest.

Varasemad keeleteo laureaadid:

2006 – 19 kooli õpilaste algatus “Kroon eesti keelele!”
2007 – noorte laulu- ja tantsupidu “Ilmapuu lävel”
2008 – veebikeskkonna Lastekas loomine
2009 – kihnukeelse aabitsa sünd
2010 – tehniliste abivahendite loomine vaegnägijatele

Noori häirib lohakas keelekasutus

Lavastaja Margus Kasterpalu mängis oma ettekandes Artur Alliksaart ja Andres Ehinit appi võttes sõnadega, paludes lõpetuseks saalil kiiresti järele öelda lauseid nagu näiteks “”Rigoletto” libreto on libretode libreto” ja “Mare Väljatagaga Gagarini puiesteel”.

HWG emakeeleõpetaja Tiina Brock vahendas kuulajatele oma õpilaste mõtisklusi eesti keele ilust.
Brock ütles, et tema rõõmuks peavad peaaegu kõik tema küsitletud õpilased ilusa, grammatiliselt õige keele rääkimist ülioluliseks.

“Noori häirivad vead avalikus keelekasutuses, eriti meedias, samuti filmide subtiitrites – isegi komavead,” ütles Brock.

Emakeeleõpetaja kinnitas, et enamik tema õpilasi peab eesti keelt väga ilusaks.
“Ilusaks seetõttu, et meie keeles on palju täpitähti ja üldse vokaale, samuti palju l-häälikuid, mis annab keelele luulelisuse ja laulvuse. Eesti keel on õpilaste väitel pehme ja mõnus.”

Tiina Brock tõi välja emakeelseid sõnu, mis noortele meeldivad:
armastus, arm, armuvalu, ema, kaunis, lilleaed, päike, linnupoja, neiu, kiisu, liblikas, eestlane, valgus, sõber, igavik.

Noortele meeldivad ka huvitavad sõnad:
jää-äär, vintsklema, kuulilennuteetunneliluuk, odratolgus, kattai (‘kadakas’ võru murdes), rüperaal.

Noored peavad meeldivaks ka ilusa kõlaga võõrsõnu nagu näiteks koreograafia, inspireeriv, ideaalne. Samal ajal leiti ka, et võõrsõnad on meie keele kõige hullemad risustajad.

Kõige ilusamaks emakeelseks lauseks on õpilased nimetanud ma armastan sind.

Tiina Brocki kinnitusel on tänapäeva noor tark keelekasutaja, vallates mitut allkeelt. “Noor teab, millal allkeeli kasutada,” ütles Brock, “ja paneb pahaks, kui neid kasutatakse vales kohas – näiteks ei hinda noored, kui nendega rääkides kasutatakse nende slängi.”

HWG õpilaste arvamusi selle kohta, miks peab rääkima ilusat eesti keelt:
* “See näitab minu suhtumist Eestisse.”
* “Pean oluliseks rääkida õigesti, sest see loob illusiooni minu tarkusest.”
* “Mida rohkem oma keelt tunneme, seda ilusamaks ja intelligentsemaks muutume.”
* “Hea ja ilusa eesti keele oskus tõstab mind teiste silmis kõrgemale.”
* “Tahaksin osata rääkida eesti keelt nõnda, nagu kunagi raamatuid kirjutati.”
* “Ilusat eesti keelt rääkides on südames õige tunne.”

“Kui minult küsitakse, miks ma teen seda tööd, vastan samuti: südames on õige tunne,” lõpetas Tiina Brock.

Facebooki-kasutaja kasutab keele rikastamiseks inglise keelt

Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi 9. klassi õpilane Andres Anissimov rääkis oma uurimistööst, milles ta analüüsis oma sõprade (noorim 12-, vanim 55-aastane) keelevalikut Facebookis.

Anissimov ise kasutab küll palju arvutit – otsib infot, vaatab videosid, mängib mänge –, kuid Facebooki eriti tihti mitte. “See on võib-olla tänapäeva noorte hulgas imelik,” arvas ta.

Anissimov tõi välja, et Facebookil on 800 miljonit kasutajat – rohkem kui oli 200 aastat tagasi meie planeedil elanikke. Eestis on Facebooki kasutajaid peaaegu 400 000 ja see arv on seni iga aastaga peaaegu kahekordistunud.

Anissimov keskendus oma uurimistöös koodivahetusele (rohkem kui ühe keele kasutamisele ühe postituse piires) ja foneetilisele ortograafiale (kui taotletakse näiteks inglise keele õigekirja vastavust hääldusele).

“Näiteks lauses haardkoorimad rebased ja retsijad ever on postitaja kasutanud nii foneetilist ortograafiat kui ka koodivahetust,” tõi Anissimov näite.

Ülalmainitud võtete kasutamise põhjustena olid Anissimovi küsitletud välja toonud, et sõbrad ei saa ainult eesti keelest aru, teatud väljendeid on lihtsam kasutada ning et veebisuhtluses on inglise keele kasutamine loomulik ja muudab postitused huvitavamaks.

Anissimov ütles kokkuvõtteks, et inglise keel tungib üha rohkem meie igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde.

“Kuid see on loomulik,” arvas ta.