19.2 C
Haapsalu
Laupäev, 2. juuli 2022
Avakülg Tags Emakeelepäev

Silt: emakeelepäev

Läänemaa koolid tähistavad emakeelepäeva uhkusega

[caption id="attachment_356850" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock leiab, et eesti keele kõrval võiks oma päev olla ka eesti kirjandusel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Emakeeleõpetajate sõnul on tänapäeval suurim probleem noorte eneseväljendus – nii kõnes kui ka kirjas. Esmaspäeval on emakeelepäev ja selle tähistamist peavad eesti keele õpetajad ülioluliseks. Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) emakeeleõpetaja Tiina Brock on seisukohal, et tegelikult on emakeel kogu aeg tähtis, mitte ainult sel ühel päeval. „Kui kaob keel, siis on ohus ka omariiklus, sest kultuur ja omariiklus on väga tihedalt seotud keelega,” ütles Brock. Ta loodab, et ühel päeval saab oma päeva ka kirjandus. LÜGis on traditsioon osaleda emakeelepäeval üleriigilisel e-etteütlusel. „Kui käimas on eesti keele tund, saab etteütlust teha tunnis. Kogu koolil aga samal ajal eesti keele tundi ei ole, siis on võimalik minna etteütlust kirjutama ka arvutiklassi,” ütles LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock.

Monika Undo: keel kui elusorganism

[caption id="attachment_324040" align="aligncenter" width="1920"] Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärk Tartus Toomemäel. Foto: By Sander Säde at English Wikipedia, CC BY 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=11335495[/caption] Emakeelepäeval, 14. märtsil möödub 220 aastat Kristjan Jaak Petersoni sünnist. Ajal, mil kirjutas Peterson, kutsuti eesti keelt maakeeleks. Polüglott Peterson võinuks oma värsse kirjutada väga paljudes keeltes, aga ta otsustas maakeele kasuks. Alates 19. sajandi keskpaigast on eesti keel teinud läbi tohutu arengu. Tähelepanuväärne on see, et kui Peterson püüdis julgustada eestlasi maakeeles kirjutama, siis 21. sajandil kirjutavad eestikeelset kirjandust ka need, kes eestlased ei ole, nt USAst pärit ja Haapsalus elav Adam Cullen või Norrast pärit Øyvind Rangøy. Vahel arvatakse,et keel peaks olema konservatiivsem, aga keel on nagu elusorganism – pidevas arenemises ja kulgemises. Luuletaja Wimberg on kirjutanud, et „päris eesti keel / ei ole kooliõpikus / ei ole sõnaraamatus”. Keel ei ole raiutud sõnaraamatutesse, keele puhul ei peaks ihalema vaid steriilsust. Kirjakeele reguleerimine on tähtis, kuid oluline on ka leida tasakaal. Keel muutub ajas ja seda ei peaks pelgama.