Lääne Elu sõnavõistluse võidusõna on hoiupuu 

Säilitatavate puude kohta pole seni õiget sõna. Foto: Regina Lepmets
Säilitatavat puud võiks edaspidi nimetada hoiupuuks. Foto: Regina Lepmets

Milline peaks olema üks õnnestunud uudissõna? Kindlasti lühike, kergesti hääldatav, eestipärane (uusi võõrsõnu pole mõtet toota), hõlpsasti käänatav või pööratav, hea, kui tekiksid tähendusseosed jne.

Lembitu Twerdjanski, kes on välja mõelnud metsandusliku pärandkultuuri mõiste ja kes muuhulgas on 2020. aastal saanud presidendi rahvaluulepreemia, on üks neist, kes on valutanud südant, kuidas nimetada tulevast põlispuud. Twerdjanskilt  on ka pärit idee leia sobiv sõna tulevase põlispuu tähistamiseks. Lääne Elu lugejail oli võimalus emakeelepäeva eel uudissõna välja pakkuda.

Hea meel on tõdeda, et eeted olid eriilmelised. Võitjasõnaks sai ühehäälselt Marina Lauritsa hoiupuu. Miks just hoiupuu? Sõna ja selle tähenduse vahel tekib kohe seos. Lihtsuses peitub võlu. Sõnaga hoiupuu on justkui kõik öeldud.

Häid ettepanekuid oli teisigi. Näiteks Sirje Vaaro käis välja põlipuu. Põli tähendab elujärge, elujärku. Tegelikult on tegu õnnestunud leiuga, mida näitab kasvõi see, et põlipuud on uue sõnana näinud mitmed keeleinimesed.

Laine Pettai ettepanek oli jäävpuu. Jumet jäävpuul on.

Sügava tähendusvarjundiga on taarapuu ja kalevipuu. Nendes sõnades on palju eri kihte.

Uue sõna otsimisel võib pöörduda unustatud vana juurde, anda sellele uus hingamine. Näiteks tulevase põlispuu nimetamisel saaks kaaluda veel sõna leema taaselustamist (leema on ürgne soome-ugri tüvi ja tähendab tulevikus olema). Seega miks mitte leevpuu.

Ühe uudissõna edasine käekäik sõltub suuresti omaksvõtmisest. Teinekord tekivad ka paralleelvormid, kuid milline sõna osutub elujõuliseks, oleneb keelekasutajatest.

Sõna hoiupuu välja pakkunud Marina Lauritsat ootab Lääne Elu toimetuses  Lembitu Twerdjanski autogrammi ja pühendusega „Kullamaa kihelkonna ajaraamat”. Teistele sõnapakkujatele on aga Monika Undolt kingiks šokolaad, mille saab samuti kätte Lääne Elu toimetusest.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
puuamps
2 aastat tagasi

kõlab nõmedalt…

hoiupuu
2 aastat tagasi

ehk meil kõigil kapis seisev riidepuu, kellelgi nii väga keel sügeleb, et on hakatud jälle keelt väänama jama väljamõeldistega