Andres Herkel
riigikogu liige, Vabaerakond
Kersti Kaljulaid on presidendikandidaadina ootamatu, kuid kindlasti hea valik. Ja sümpaatne inimene. Olukorda, kus peamiselt meeste poolt lõhki löödud küna saadetakse lappima naine, olen poliitikas varemgi näinud. Ja tark naine presidendiks – miks ka mitte? Küsimused, mis kandidaadi ees seisavad on ju endised: ühiskonna ühendamine, põhiseaduse kaitsmine ja Eesti väärikas esindamine.
Seekordne presidendikandidaadi sõelumise protsess riigikogus on ainulaadne. Tõsi, ainulaadne on ka olukord, millesse me pärast valimiskogu ebaõnnestumist sattusime. Arvan, et konsensuskandidaadi otsimine on iseenesest õige. Nõrk pool on aga see, et kui kasvõi üks fraktsioon Riigikogus mõne hea kandidaadi välistab, siis ei saa asjast asja. Vajaliku 68 toetushääle arvestamine pole lihtne ülesanne.
Kõigepealt otsustas Riigikogu vanematekogu, et keegi juba kandideerinud pretendentidest ei peaks järgmisele ringile minema. Selle tooni andsid ette valimiskogus enim hääli saanud Allar Jõks ja Siim Kallas. Ka varem Riigikogus kandideerinud Eiki Nestor tajus olukorda nii. Kuid senistele kandidaatidele tuleb tunnustust avaldada. Poliitmäng tühjade sedelitega ja mitte kõige paremini õnnestunud seadus pole ju nende süü. Me ei saa kunagi teada, kas presidendi nimi oleks Kallas või Jõks, kui seadus olnuks teistsugune ja 60 tühjasedelipanijat oleksid teinud valiku.
Mil määral ähvardavad tühjad sedelid Riigikogu vooru nurjamist? Usun, et Kaljulaiu toetuse määr saab selgemaks siis, kui ta on kohtunud kõigi fraktsioonidega. Kuna kaks fraktsiooni ei toetanud Jüri Luike, siis tehti ettepanek just Kaljulaiule. Vabaerakond näinuks ka Luike väga hea meelega presidendikandidaadina, kuid seekord on olukord selline. Fraktsioonisiseselt käisid väga selgelt läbi ka Tarmo Soomere ja Jaak Jõerüüdi nimed.
Nüüd ootame edasisi arenguid. Meie soov on jõuda presidendivalimistel tulemuseni. Meil on viimastel päevadel erakonnakaaslaste ja kodanike poolt pakutud kümneid nimesid. Paraku pole nõnda, et igaühele neist on võimalik tagada nipsu lüües vajalik toetus. Hea, kui vähemalt ühega nii läheb!
kuiv euro ametnik meil siis PRESIDENDIKS huraaa utahist võiks teine rääkida kuuldavasti
on reformi jalamatt, tundub et võimunälg on nii suur ,et oli vaja lahkuda irlist ja teha uus erakond
Et Vabaerakonnas pole ühtegi mõtlevat (ajudega) inimest.Kuidas on võimalik väida 1-te kanditaati. Vihatud vene aeg on tagasi.
toetate sm. lauajalga, edasi sm.puupead, ehk, mida oravad ette söödavad
Eestile kombeks 30 milli eest “varulennufirma”, Leedolt 10 milli eest “varulaevad”, nüüd “varupresident”, kellel puudub karisma, kes millega eristub ülejäänud poliitikutest, selge, et lubaba maad ja ilmad kokku, kes ei lubaks???
Kes veel Kaljulaidi körval kandidaadid on?Polegi?Nagu sundliitmisega pannakse paika?
Rahvas ei lepi sellega,pealegi kui
frau tuleb samast Kontrollikojast,
kust Siim Kallaski,kus Kallase ajal
ei olevat köik *briljantselt puhas*
olnud.Siis on ju tulnuk reffide
käpiknukk vöi kuidas?
Pakuks omalt poolt Piret Münt-Dubot’i,kes saab hakkama Tallinna lennujaama direktorina , siis loodetavasti riigipeanagi.
No siis juba Hunt Kriimsilm- Jürgen- poiss! Tema saab absull igas ametis hakkama!
Kas kujutate ette,et uus esinaine käib Eestit esindamas kuskil välismaal või isegi Venemaal?No , edu talle, kuid praegu ei tunne teda ,paistab puunukuna ega usu,et me inimesed suurt huvitatud oleksid.
Kas keegi kujutas ette, et T.H. Ilvesest saaks president?
Esimese hooga kergendatult hea meel,et kandidaat saadud.Kuid järele mõeldes—kas sedasi peavad asjad käima,et vähem kui nädalaga ilmutus ja isegi mitte ainsatki alternatiivi?Peaks Toompeale piketeerima minema Kaljuranna eest!
Aus see ei ole siiski,rahva suhtes ja nende suhtes,kes kandideerides vaeva nägid.Sooviks,et oleks valida Kaljulaidi ning Kaljurandi ja Repsi vahel.