Juhtkiri: kõik kõvad kivid

Öeldakse, et kaks kõva kivi ei jahvata head jahu. See kehtib ka miljonite eurodega miinusesse langenud haigekassa kohta. Kõik osapooled raiuvad oma tõde, kuid see ei lahenda probleemi.

Haigekassa esimese poolaasta eelarveprognoos arvestas 9 miljoni euro suuruse miinusega. Kui selgus, et tegelik miinus oli 33 miljonit eurot, hakkas valitsuskoalitsioonist kostma ragisemist. Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski nõudis rahandusministrilt resoluutselt lisaraha augu lappimiseks. Sven Sester vastas Ossinovskile samuti üsna krõbedate sõnadega.

Nüüd valasid õli tulle arstid, kes teatasid, et korraldavad hoiatusstreigi. Tervishoiutöötajate ametiliidud teatasid, et ülekulule vaatamata ootas 1. juuli seisuga haigekassa rahapuuduse tõttu ravijärjekordades üle 180 000 patsiendi. 

Haiglad ei ole ravivajajaid ukselt mitte tagasi saatnud, vaid ravinud suurema summa eest, kui haigekassa neilt tellinud on. Nüüd kavatsetakse haiglaid selle eest karistada ravihindade kärpimisega, leiavad streikijad.

Tervishoiusüsteem on nii keeruline ja spetsiifiline, et kõrvalseisjal on raske otsustada, kas arstid raiskavad raha või on rahastajad liiga kitsid. Haigekassa pöördus selle hinnangu saamiseks Maailmapanga ekspertide poole. 

Analüüsist selgub, et meie süsteem on kohati paindumatu ja kesise koostööga. Ei ole näiteks kokku lepitud, kuidas käib haiglaravi järel patsiendi ravi koordineerimine, samuti on infovahetus haigla ning perearsti vahel nõrk. Tulemus – tehakse tuhandeid kalleid üksteist kordavaid uuringuid ja hoitakse haiglates inimesi, kes seda ei vaja. Kindlasti peaks ravis olema suurem roll perearstidel. Ümberkorraldustega saaks raha kokku hoida, ilma et raviteenus halveneks.

Aga tervishoiusüsteemi ümberkorraldamine on pikk protsess, tulemused paistavad aastate pärast ja pole abiks neile 180 000 inimesele, kes praegu ravijärjekordades on. Seega on vaja ka lisaraha. Kiiresti.