Kui praegu on niinimetatud kvoodipagulaste eesti keele õppe mahuks sada tundi, siis riik on valmis suurendama keeleõppe mahtu.
Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNS-ile, et praegu on Euroopa Liidu rändekava alusel Eestisse ümberasustavate ja –paigutavate inimeste eesti keele õppe mahuks sada tundi ühe inimese kohta. Selle aja jooksul peaks inimene olema võimeline omandama keeleoskuse tasemel A1.
“Me oleme arvestanud, et vajadus keeleõppe mahtude suurendamiseks on olemas. Vajadusega on arvestatud juba eelarve planeerimisel,” sõnas Raag.
“Keeleõppe kulu määr on sätestatud seaduses, selleks on sel aastal 1560 eurot inimese kohta kahe aasta jooksul. Seaduse mõistes ei eristata täisealisi ja lapsi, kuid lastele on tagatud eesti keele õpe ka koolis,” sõnas Raag. Ta lisas, et keeleõpet rahastatakse praegu varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist.
Raag selgitas, et kõik rahvusvahelise kaitse saajad, sõltumata sellest, kas nad tulid Eestisse ise või võeti vastu Euroopa Liidu rändekava aluse, on kohustus õppida eesti keelt ja omandada seadusega määratud keeleoskustase. Raagi sõnul keeleõpe kahele grupile korraldatud erinevalt.
“Neile, kes on rahvusvahelist kaitset taotlenud Eestis, korraldab juurdepääsu eesti keele õppele rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskus. See tähendab, et inimesed osalevad tavalistel keelekursustel keeltekoolide juures. Kulu kaetakse majutuskeskuse poolt riigieelarvelistest vahenditest,” sõnas Raag. “Ümberasustamise ja –paigutamise raames vastuvõetud inimeste keeleõpet pakub Tartu Rahvaülikool. Keeleõppe pakkuja leiti konkursi teel ja selle eest tasutakse varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist.”
Eesti on tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud 47 sõjapõgenikku Kreekast ja Türgist.
Raha tahab tuulutamist, muidu lähvad koid ka veel sisse!
nad ei suuda selleks kellaajaks ärgatagi,kui tunnid hakkavad.
haa- haa! ja 5 korda päevas allahhi poole palvetada!!!
oma rahva hambaravi hüvitis on nareukoht