Rahvaloendajad käivad mööda kodusid

Küljendaja

konnakulles@gmail.com

Läänemaal asub missioonile 56 rahvaloendajat, kes kõik tegid veebruari alguses läbi asjaomase koolituse. Foto: Katrin Pärnpuu

Läänemaal asub missioonile 56 rahvaloendajat, kes kõik tegid veebruari alguses läbi asjaomase koolituse. Foto: Katrin Pärnpuu

Eilsest külastavad sinise kohvri, rahvaloenduse logoga salli ja statistikaameti töötõendiga rahvaloendajad kodusid. Läänemaal ootab neid umbes 43% elanikkonnast, kes on veel loendamata.

Palivere rahvaloendaja Urve Tabri jõudis eile külastada üle kümne leibkonna. „Emotsioonid on positiivsed. Niipalju, kui olen täna jõudnud läbi käia, eriti vanema generatsiooni esindajad, on kõik olnud soojad. Kes pakub kommi, kes kohvi,” rääkis ta.

Läänemaal asub missioonile 56 rahvaloendajat, kes valiti konkursiga. Lääne–, Saare– ja Hiiumaa ringkonnajuhi Malle Lehtma sõnul oli tahtjaid palju. Järgmine rahvaloendus on juba registripõhine, selgitas ta.

Lehtma sõnul on rahvaloendajate suurim hirm, kui uks jääb suletuks. „Üks selline inimene võib rikkuda terve päeva. Panen inimestele südamele mõista, et loendaja teeb vaid oma tööd. See on Eesti riigi projekt ja see on kõigi meie huvides,” ütles Lehtma.
„Neid, kes ei soovi mingil põhjusel lasta rahvaloendajat tuppa, on võimalik loendada  kas autos, kohvikus, raamatukogus või vallavalitsuses,” rääkis ta.

On palju ka neid, kes on rahvaloendaja tuleku pärast äärmiselt põnevil. „Paljud helistavad, saadavad e–kirju, tunnevad huvi, millal jõuab loendaja neile. Mõned on mures, et loendaja tuleb siis, kui ei olda kodus,” rääkis Lehtma.

Rahvaloendaja ei helista ette, sõidab oma jaoskonna läbi ja kui kedagi ei ole kodus, jätab teatise, et leppida kohtumiseks kokku uus aeg. „Panen inimestele südamele, et kui nad leiavad ukse vahelt rahvaloendaja jäetud teate, siis palun võtku ühendust,” ütles Lehtma.

Rahvaloendajaks võib sattuda ka tuttav, sest loendama tuleb enamasti see, kes elab lähedal. „Talle on jaoskond tuttav, ta tunneb teeolusid, teab, millal on tee lahti lükatud, millal mitte, teab, kus talus elatakse aasta ringi, kus ainult suviti. See teeb töö natuke lihtsamaks,” rääkis Lehtma. Lähikonnas elava inimese tuppalaskmine võtab ka pinge maha.

Rahvaloendaja Urve Tabri on Paliveres, kus ta on rahvaloendaja, elanud üle 30 aasta. Tema ainus kartus külastuste ees on, et arvuti veab alt, kuid isegi sel juhul on võimalik teha küsitlus paberil.

Rahvaloendus kestab märtsi lõpuni.

Eveliis Eek

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
tartlane
12 aastat tagasi

Meil ka liigub linnapeal müstiline sinisallide partei, nüüd tean, et “misjonärid” 🙂