Allikas: statistikaamet
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis 1,7 protsenti, eksport vähenes 2 protsenti ja import kasvas 4 protsenti.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi 2016. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga muutumatuks ja võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga kasvas 1,8 protsenti.
Kogumajanduse kaupade väljavedu vähenes võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2 protsenti, peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete, sealhulgas bensiini, diisli, kütteõlide ja gaasi väljaveo vähenemise tõttu.
Samal ajal suurenes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles reaalväärtuses 4 protsenti suurem kui eelmise aasta samas kvartalis. Esialgsetel andmetel suurenes enim mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ja haagiste ning mineraalsete toodete import.
Esialgsetel andmetel panustas majanduse kasvu enim netotootemaksude laekumine. Oluline mõju oli alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvul, mis nihkus eelmise aasta lõpust esimesse kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.
Tegevusaladest panustas SKP kasvu enim kaubanduse lisandväärtus. Eesti majanduskasvu suurimaks pidurdajaks oli energeetika tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Tugeva sisenõudluse kõrvalt pidurdas majanduskasvu ka langev välisnõudlus.
Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.
Statistikaamet avaldab 2016. aasta esimese kvartali täpsustatud SKP 9. juunil.