Foto: Urmas Lauri
Viimasel ajal on lugejad Autolehega korduvalt jaganud tähelepanekut, et aina enam näeb rikkega tee äärde jäänud suhteliselt uusi autosid. Autoleht uuris asjatundjailt, mis on selle taga ja mida teha, et teelejäämist vältida.
Viking Motorsi tehnikadirektor Raimo Koppel ütleb, et kaks peamist põhjust, miks tuuakse autod nende majja puksiiriga, on probleemsed akud ning avariid.
Meelis Pajumägi AS Topautost nimetab lisaks eelmainituile kolmanda olulise põhjusena veel uuemate autode elektroonikaprobleeme. „On tõsi, et autod lähevad elektroonikat aina enam täis ning kui näiteks mõni oluline mootori tööd juhtiv andur üles ütleb, jääbki auto seisma. Siis ei aita muu, kui see puksiiriga teenindusse tuua.“
SOS Autoabi juhataja Villi Martinson nõustub uuemate autode elektroonikavigade koha pealt Pajumäega ning lisab, et neil on tööd kõige enam siis, kui ilm järsult muutub, seda nii suvel kui ka talvel. „Kui läheb äkki palavaks või jahedaks, siis teame, et kõnesid hakkab tulema, ning tõepoolest on tihti põhjuseks just autode elektri- ja elektroonikavead.”
Kõige enam tuleb SOS Autoabil siiski tegeleda akude ja rehvidega seotud probleemidega. Esimeste puhul on asi enamasti lühikeste otste sõitmises (nagu ka kübemefiltrite puhul), mille kestel akut piisavalt ei laeta.
Autojuhid ei tea enam, kuidas varuratast vahetada
Spetsialistide sõnul on uued autod rehviprobleemide korral kehvemas seisus kui vanemad autod. Nimelt käib uute autodega aina harvem kaasas varuratas, seda asendavad rehvivaht ja kompressor. Mõne naelaaugu puhul selline komplekt aitab, kuid kui rehvi vigastused on suuremad, pole seest komplektist abi. Seepärast on Meelis Pajumäe sõnul mõnedki kliendid käinud eraldi varuratast ostmas ning osad panevad igaks juhuks pakiruumi ühe ratta teise hooaja komplektist.
„Huvitav tendents on see, et autojuhid ei tea enam, mis varustus neil autos kaasas on ja kuidas seda kasutada,” räägib Villi Martinson. „Rehviparanduskomplekt võiks tihti isegi hädast välja aidata, kuid sellega ei osata või ei juleta midagi peale hakata. Samuti ei mõisteta varuratast vahetada või ei leita autost selle jaoks vajalikke asju üles. Näeme ka seda, et kui oleme kliendil tema oma autos olnud varuratta tema enese varustusega kiiresti autole alla pannud, siis imestatakse, et pika ootamise asemel oleks võinud ju seda isegi teha.”
Martinson soovitab automüüjatel oma klientidele hädaabivarustuse asukohta ja kasutamist tutvustada.
pooltele valmistab probleeme ka sõitmine. Rooliks on nagu nõuka aegse linttraktori juhtimiskangid: kulgemine trammijuhi stiiliga.