Eesti valitsus nõustus Euroopa Komisjoni ettepanekuga pikendada kantserogeense taimemürgi glüfosaadi kasutusluba, kuigi vähiuurijad olid nõudnud selle keelustamist.
Glüfosaat on taimemürk, mille preparaate turustatakse eelkõige uhke nime Roundup all, see on saanud intensiivsema põllumajanduse lahutamatuks osaks, pannes mõningaid inimesi tõemeeli väitma, et ilma selleta jääks inimkond nälga. Ei tea küll ühtegi näljahäda, mida oleks glüfosaat ära hoidnud; tean aga paljusid tublisid mahetootjaid, kes ei kasuta ei seda ega ka teisi sünteetilisi taimekaitsevahendeid, ent saavad ometigi korralikke saake. Siiski, ei saa ju vaielda, et glüfosaat tapab tõhusalt väga mitmesuguseid umbrohte. Miks ei võiks siis seda rahumeeli üha kasvavais kogustes edaspidigi kasutada?
Glüfosaadi jääke leitakse tänapäeval toidust, õllest ja inimeste verest. See tundub esmapilgul uskumatu, sest kõike rohelist tapvat taimemürki ei saa ju kasutada kultuuri kasvamise ajal. Erandiks on siin spetsiaalselt glüfosaadikindlaks kujundatud „Roundup-ready” geneetiliselt muundatud taimed, aga neid ei ole Euroopa Liidus lubatud kasvatada ja teadaolevalt ei kasvatatagi. Näiteks herbitsiidi „Roundup Gold” pakendilt saab aga lugeda juhatust, kuidas seda kasutada koristuseelseks umbrohutõrjeks. Nii et kui vili on valmis ega enam kasva, saab seda pritsida küll. Glüfosaat pole sugugi nii püsiv, kui olid „vanad head” DDT ja teised kloororgaanilised mürgid, kuid ometi säilib see keskkonnas märksa kauem, kui vahepeal arvati. Nii pole ime, et nüüd on see ka tarbijate organismi jõudnud.
Võidakse küsida, mis siis on, kui jõuab: on ju tegemist taimedele mürgise ainega, inimene ent on teadagi loom, mitte taim. Paraku pole siiski tegu ka loomadele ohutu ainega. Eelmisel aastal tegi rahvusvaheline vähiuuringute agentuur glüfosaadi mõjudele pühendatud teadustööde kriitilise analüüsi, mille alusel järeldati selle tõenäoline kantserogeensus inimesele. Epidemioloogiliste tööde põhjal leiti piiratud tõendeid kasvajate tõenäosuse kasvu kohta glüfosaadi preparaatidega enam kokku puutuvail inimestel: uuringud maailma eri paigus näitasid mitte-Hodkini lümfoomide usaldusväärselt suuremat esinemist. Loomkatsete analüüsil leiti aga piisavad tõendid glüfosaadi kantserogeensuse kohta. Leiti ka tugevad tõendid glüfosaadi ja selle preparaatide genotoksilisuse kohta. Euroopa Liidus kehtib kemikaalide mõju hindamisel ettevaatuspõhimõte, seega peaks nende hinnangute arvestamine olema kohustuslik.
Kahjuks polnud Euroopa Liidu ametlik otsustusprotsess ülesannete kõrgusel. Saksa riskihindajad ja Euroopa toiduohutusamet lähtusid eelkõige tööstuse tehtud uuringuist, jättes sõltumatu teadustöö suuresti arvestamata. Seetõttu pole ime, et glüfosaat leiti ohutu olevat ning tehti ettepanek selle kasutusloa pikendamiseks, vaevumata isegi nõudma lisaohutusmeetmeid. Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri analüüsi ignoreeriti, mistõttu pöördusid sealsed teadlased Euroopa Liidu võimude poole avaliku kirjaga, selgitades glüfosaadiga seotud riske ja nende tagamaid. Probleemi tõsidusele juhtis tähelepanu ka Euroopa ombudsman. Euroopa Komisjonis paraku mingit sisulist lisamenetlust ei toimunud, vaid sündis formaalne otsus kasutusloa pikendamiseks.
Euroopa keskkonnateadlikke kodanikke pahandas selline asjade käik õige tõsiselt. Puhkenud avalik debatt mõjutas ka ametlikku asjaajamist: mitu liikmesriiki leidis, et senises protsessis ei ole ohte piisavalt hinnatud. Märtsi teisel nädalal toimuma pidanud hääletus lükati edasi, kui Prantsusmaa, Holland ja Itaalia olid märku andnud, et nemad on glüfosaadi kasutusloa pikendamise otsuse vastu, ja mitu riiki, sh varem kasutamise pikendamist toetanud Saksamaa teatas oma kahtlustest. Uuesti tuleb asi päevakorda tõenäoliselt aprillis, kuigi ametlikku kuupäeva ei ole avalikustatud.
Meil käis otsustamine bürokraatlikult, üldsusega ei konsulteeritud ja kirjalikult esitatud päringuile vastati suure viivitusega ning ebamääraselt. Lõpuks selgus, et Eesti seisukoht, mis kujunes raskesti tuvastatavais kabinettides, on toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut glüfosaadi kasutusloa pikendamiseks. Otsuse taga olevaid argumente ei avalikustatud, võimalust vaielda ja riskidele tähelepanu juhtida ei antud. Nüüd, kui on tekkinud väike ajapikendus, loodan sisulist arutelu. Ei ole ju tõsiseltvõetav positsioon, et Eesti lihtsalt kiidab heaks kõik Euroopa Komisjoni ettepanekud.
Nõudkem riigiasutustelt „vähem toksilisi” otsuseid. Tõsiselt tuleb suhtuda rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri hinnangusse glüfosaadi tõenäolise kantserogeensuse kohta; arvestada tuleb ka muid selle kemikaali ja tema ainevahetussaaduste mõjusid tervisele ning keskkonnale; samuti tuleb kindlasti eraldi hinnata preparaatides kasutatavaid lisaaineid, mis on mõnedel hinnangutel glüfosaadist endast ohtlikumad. Tarbijaina aga eelistagem kodumaist mahetoitu, sest meil on tublisid mahetootjaid küll.
Aleksei Lotman
keskkonnakaitsja
Kuidas seista oma ja oma loomade tervise eest, kui suurtalunik ülbitseb koos selleks kutsutud ja seatud keskkonnaametnikuga ja lubab maa mustaks mürgitada? Tulemused on kahjuks juba käes, inimestel tervis läinud, loomad leidsid selletõttu õnneks uued kodud, vähemalt sellest mürgitajast pisut eemal… Aga eks antakse igale kurjale ükskord ka oma mõõdupuu järgi! Leian, et toetusi peaks maksma vaid mahetootjatele mitte neile, kes põldu harida ei viitsi – põld aastaid kündmata, ainult mürgitavad ja tulemuseks kasvab ikkagi vaid meetrikõrgune umbrohi. “Põllumees” veeretab kodus töö tegemise asemel pöidlaid, võtab toetusraha vastu ja tapab kõiki ja kõike elavat enda ümber julmalt edasi. Kurb, aga… Loe rohkem »
Ega siis muidu nii palju vähihaigeid on. Ja suremus vähki on väga kõrge. Need mürgid ei mõju kohe, et saad ja hakkad surema.
See tagajärg ilmneb aastate või isegi paarikümne aasta järel. Ja siis juba kõik laiutavad käsi, aga süüdlast enam ei leia.
Selleks ongi teadus, mis ütleb- mürk on ohtlik ka see tuleb kindlalt keeleta! Inimesed, seiske enda ja oma lähedaste tervise eest.
Kuni tahetakse üha vähemate töötajate hulgaga saada üha rohkem ja efektiivsemalt toodangut ei olegi ju alternatiivi kemiseerumisele.Nn arenenud tsivilisatsioon on omaenda ülearenemisest kahvlisse sattunud ega oska enam kuidagi sellest välja tulla.
Ei poolda selliste ainete kasutamist. Tundub et võitlus ei ole veel läbi … teaduses aga rahaga teeb tänapäeval imet. Nagu kohtusaalis vaieldakse kuigi peaks olema teadus ühiselt mõistetav.
Isegi naiste tampoonidest olevat leidunud selliseid mürke,ehk siis puuvillast. Kas see ka paika peab?Vene ajal kasutati DDT pulbrit igas võimalikus ja võimatus kohas(näiteks ka kapsausside mürgitamiseks).Lõpuks keelustati selle mürgi kasutamine.Nüüd on samal mürgil teine nimi ja kõik on lubatud. RAHA ON SUUR VÕIM.
Kloun tegi läänemaale natura alad ja nüüd on inimesed hädas, ei saa majandada!