Avakülg Tags Aleksei Lotman

Silt: Aleksei Lotman

Keskkonnaminister tahab lubada Matsalus linnujahti

[caption id="attachment_293030" align="alignnone" width="2000"] Matsalu linnuriik meelitab igal aastal tuhandeid inimesi ja palju rohkem rändlinde, sest pakub neile rahulikku peatuspaika. Eduard Laur[/caption] Keskkonnaminister Rene Kokk algatas eelnõu Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmiseks, millega lubataks küttida vareseid, ronki ja kormorane, kes võivad hävitada seal pesitsevate lindude mune. Eile toimus keskkonnaameti Penijõe kontoris uue kaitse-eeskirja arutelu, mille fookus oli just jahipidamisel. Amet kutsus arutelule omavalitsuste ametnikud ja jahiseltsid, aga linnuteadlasi või looduskaitsjaid kutsutute hulgas polnud. „Kui soovitakse piirata laidudel näiteks vareste või kormoranide arvukust, kes linnupesi rüüstavad, ja linnujaht on täielikult keelatud, ei saa teha erisust ühe laiu pealt kormoranide koloonia likvideerimiseks,” selgitas Lääneranna volikogu esimees ja Massu jahiseltsi juht Arno Peksar. „Lähtudes kaitse-eeskirja eesmärkidest, milleks on linnustiku kaitsmine, siis mingit vabajahipidamist teistele lindudele kindlasti ei tule.”

Aleksei Lotman: Matsalule mõeldes – veidi vähem kui kolm aastakümmet

[caption id="attachment_142219" align="alignnone" width="787"] Aleksei Lotman. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kui ma 1991. aastal Matsallu tööle ja elama tulin, oli NSV Liidu lagunemine juba alanud. Repressiivaparaadi ebaõnnestunud katseni lagunemist jõuga takistada ja sellele kohe järgnenud Eesti iseseisvuse ametliku taastamiseni oli jäänud vähem kui kuu. Majandus oli kiires muutumises ja muutumas oli ka selle tasakaalustamiseks hädavajalik keskkonnakaitsekorraldus.

Looduskaitsjad paisutavad Kasari üleujutust pikemaks

[caption id="attachment_115813" align="aligncenter" width="1024"] Kloostri sild, millel on ka lüüs. avati 9. detsembril 2014. Foto: Urmas Lauri[/caption] Aleksei Lotman ja Joosep Matjus peavad plaani, kuidas Kasari luha üleujutusaega pikendada vähemalt maini. Regulaatoritega sillad selleks on olemas, kuid kuidas neid kasutada nii, et nendega ka veetaset reguleerida saaks, on pragu veel selgusetu. Eelmisel nädalal tehti esimene katse. Kasari luha hooldamine on selle säilimiseks ülioluline ning Kloostri ja Rõude sild-regulaatorid aitavad päästa Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest. Nende kaudu pääseb luhale niitma, hiljem heina koristama ning välja vedama. “Kogu veetaseme reguleerimine on väga algusjärgus. Meil on esimesed mõtted, oleme teinud esimesed katsed, aga praegu veel ei reguleeri me midagi,” ütles Matjus. “Nuputame alles Lotmaniga, kuidas see käima võiks minna.”