Kutsehariduskeskuse köögipoolel käib rohkem kui pool miljonit eurot maksev remont, Uue väljanägemise ja sisustuse saab kogu kutsehariduskeskuse köögipool, kohvik ja söögisaal.
Haapsalu kutsehariduskeskuse haldusjuhi Rene Reinola sõnul muudetakse remondiga ruumide planeeringut, paigaldatakse uued tehnosüsteemid, söögisaalis värvitakse üle seinad ja laed. Põrandale tuleb uus PVC-kate, mille alla paigaldatakse elektrijuhtmestik.
Söögisaali tuleb selline toiduliin, millelt saab sooja toitu serveerida kahelt poolt. See teeb toidu kättesaamise kiiremaks, enam ei pea seisma ühes järjekorras.
Kokaõpilased saavad lõpuks moodsa köögi
Täiesti uue sisustuse saab kokkade õppeklass. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Ingrid Danilovi sõnul oligi see remondi üks peamisi põhjusi.
Detsembri seisuga oli kutsehariduskeskuses 88 koka eriala õppurit, kaheksa kohaga õppeköögist jäi neile väheks. Kevadeks on köögis kaheksa asemel kaksteist pliiti.
Õppeköök saab ka ruumi juurde. Otsast lõpuni uueneb köögiinventar. Seadmed, mida tulevased kokad kasutasid, pärinevalt ajast, mil kutsekool Uuemõisas kümme aastat tagasi õppetööd alustas.
Danilovi sõnul saab kool juurde enam kui sada ühikut köögiseadmeid ja -tarvikuid, külmikuist alustades ja moodsate küpsetusahjudega lõpetades.
Kutseõpetaja Tiina Sootalu sõnul saab õppeköök professionaalsed pliidid. Seni õpiti toidutegemist koduköögipliidil.
„Saame seadmed, millega hakkavad õpilased reaalses elus töötama,” ütles Sootalu. Profi- ja kodupliidi võrdluseks nimetas Sootalu, et profipliidi kahel plaadil saab teha toitu kolme potiga, koduköögipliidil mitte.
Õppeköök saab ka n-ö kombiahjud, mis keedavad, küpsetavad ja grillivad ning millega saab ka suitsutada. Uues köögis on igal töölaual oma kraanikauss. Kui siiani pesti köögis nõusid käsitsi, siis pärast remonti on selleks nõudepesumasin.
Sootalu sõnul peaks uude kööki tulema ka selline seade, mis lubab küpsetada toitu madalal temperatuuril.
„Meie õppeköök on kutsekoolide seas viimane, mis saab uuenduse,” ütles Sootalu. „Oleme seda oodanud pikisilmi.”
Remondi ajal kasutavad kokaõpilased erivajadusega õpilastele mõeldud kodukööki, kuhu on gaasipliite juurde pandud, et kaheksa kohta välja annaks.
Danilov lootis, et uus köök suurendab Haapsalu kutsehariduskeskuse konkurentsivõimet tuleval õppeaastal.
„Ilmselt on nii mõnigi tubli kokapotentsiaaliga noor valinud Haapsalu asemel Pärnu või Kuressaare ametikooli, sest sealsed tingimused on olnud paremad,” arvas Danilov.
Uus ventilatsioon soojendab maja
Uue köögi tarvis saab kool ka uue ventilatsiooni.
„Vana jääb alles, kuid uus süsteem tuleb juurde,” sõnas Reinola.
Uus ventilatsioonisüsteem talletab köögis kogutud üleliigse soojuse ja seda saab kasutada hoone kütmiseks. Kas soojuse korduvkasutamine aitab koolil säästlikumalt majandada, ei osanud ei Danilov ega Reinola öelda.
„Küttearve võib väheneda, kuid suurem arv pliite ja võimsamad köögimasinad kasvatavad elektrienergia kulu,” ennustas Danilov.
Remondi ajal on kutsekooli söökla suletud.
Kui tavaliselt valmistavad koka eriala õppurid õpilastele ja töötajaile igal tööpäeval umbes 250 portsjonit toitu, siis köögi remondi ajal toitlustab õppureid ja töötajaid Haapsalu firma Q-Catering. Söögisaaliks kasutatakse aulat.
Söökla ja köögi renoveerimisele kuluv pool miljonit eurot tuleb Eesti riigieelarvest.
Uutele köögiseadmetele kulub veel ligi 140 000 eurot, seadmed hankis kool Euroopa Liidu toetuse abil. Kauaoodatud remont saab teoks koolihoonete omaniku Riigi Kinnisvara ASi tellimusel. Remondi peab Tartu ehitusfirma Eviko lõpetama 13. maiks.
Reinola lootis, et septembriks saavad uuenduskuuri ka kohvik ja söögisaal, mis ühendatakse üheks ruumiks. Uuendatakse ka teeninduse õppeklass. Selle ehituse rahastamise hanget hakatakse lähiajal ette valmistama.
Kutsekool ei ole Haapsalu , Ridala vald, Uuemasa.