Läänemaa saab toetust majanduse ja hariduse edendamiseks

Lääne Elu

info@le.ee

SA Läänemaa. Foto: Arvo Tarmula
SA Läänemaa. Foto: Arvo Tarmula

Riik eraldab maakondadele nelja aasta peale kokku 25 miljonit, aitamaks ellu viia nende arengustrateegiates seatud eesmärke kohaliku elu edendamiseks.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on maakondlike arenguorganisatsioonidega kokku leppinud fookusvaldkonnad, mille ergutamiseks järgmisel neljal aastal raha suunatakse. Läänemaa fookusteemad on majandus ja haridus.

„Oleme Läänemaal kokku leppinud, et kasutame maakonna arengustrateegia toetusmeetme vahendeid perioodil 2024-2027 kahe üksteisele olulise valdkonna – majanduse ja hariduse arendamiseks,“ ütles SA Läänemaa arendusjuht Ingrid Danilov.  Danilov lisas, et kuna maakonnas on vähe suuri tootmisettevõtteid, on oluline, et see, mida toodetakse, omaks suuremat lisandväärtust, ettevõtlus oleks konkurentsivõimelisem ning suudaks konkureerida oma toodete ja teenustega ka välisturgudel. „See omakorda  eeldab aga hea haridusega ning laialdaste  oskustega töötajate olemasolu,“ täpsustas Danilov. „Maakonna haridusvaldkonna väljakutseks lähiaastatel ongi mitmekülgsete võimaluste loomine heal tasemel hariduse omandamiseks ja noorte ettevõtlikkuse ning tulevikutööks vajalike oskuste arendamiseks koolide ja ettevõtete koostöös.“

„Igal maakonnal on palju erinevaid arendusvajadusi ja väljakutseid, mille lahendamiseks on vaja ressursse,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Selleks, et maakonna arengustrateegia toetuse abil saada nähtavat mõju ja et oleks edasiminek ühe või teise väljakutse lahendamisel, kavatseme edaspidi koostöös maakondadega suunata toetusvahendeid sihitumalt nende arengustrateegia kindlatele valdkondadele,“ selgitas Kallas.

Toetust vajavate valdkondade valimisel lähtutakse iga maakonna arengustrateegiast ning tuginetakse riigi regionaalse arengu tegevuskava seireinfole. „See aitab esile tuua need kohad, kus maakonna areng vajaks hoogustamist,“ selgitas regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu nõunik Julia Troitskaja. Ta lisas, et kokkuleppe saavutamiseks on oluline maakondliku arendusorganisatsiooni nägemus, millises valdkonnas on vaja ühiste arendustegevustega alustada. Troitskaja sõnul valivad maakonna arenguorganisatsioonid pärast teemade kokkuleppimist välja parimad maakonna terviklikku arengut silmas pidavad projektid, mis esitatakse toetuse saamiseks riigi tugiteenuste keskusele alates 2024. aasta jaanuarist.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alustas suve alguses maakondade arendusorganisatsioonidega dialooge valimaks välja fookusteemad, mille arendamist toetada maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (2024-2027), mis on üheks riigi regionaalpoliitika programmi osaks. Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud maakonna arengustrateegia tegevuskavas.

Praeguseks on fookusvaldkondade kokkulepped sõlmitud neljateistkümne maakonnaga. Kõigi maakondadega soovib regionaal- ja põllumajandusministeerium jõuda kokkulepeteni sügise jooksul.

Toetusmeetme ligikaudne eelarve aastateks 2024-2027 on kõigi maakondade peale kokku 25 miljonit eurot. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot, toetuse maksimaalset suurust piirab maakonnale eraldatav toetussumma.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Toidame niigi pakse
7 kuud tagasi

Mida see s.a. on läänemaale kasu toonud!
Kontoribeibede tulumaks ainult 🙁 osaliselt

Eduard Tamsalu
7 kuud tagasi

Millisest Läänemaast räägime???
Kas see lõpeb Kasari jõel..?
Nagu Haapsalu Linn…
Adressaat..
Haapsalu Linn
Lääne Maakond
Lääne Nigula vald
Noarootsi osavald
Pürksi küla…
On see normaalse inimese mõttekas või???
Ja siis ulute pärast..

pole
7 kuud tagasi

siin läänemaal ammu enam mingit tööstust, ka haridust, on mingid tiktokkarid, tervise arendajad ja suuna mudijad, tehnilisi erialasid siin ei õpetata, sellest ka paljunenud juhiabid, kõrvataguse sügajad ja muud erilised rahvamajandusele võõrad teemad. mis maakonnas toimub, näitab hästi tühi turuplats