4.6 C
Haapsalu
Esmaspäev, 15. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Madis Kallas

Silt: Madis Kallas

Regionaalministri plaan tooks Läänemaale üle miljoni euro

[caption id="attachment_423604" align="alignnone" width="1920"] Regionaalminister Madis Kallas (SDE) (paremal) ja tema nõunik Neeme Suur (SDE). Malle-Liisa Raigla[/caption] Valitsus jõudis neljapäeval kokkuleppele, et viie aasta jooksul võrdsustatakse kohalikele omavalitsustele tööealiste ja pensionäride pealt laekuv tulumaks. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde. „Tõuseb nende kohalike omavalitsuste tulubaas, kust tööealised inimesed ära kolivad,“ märkis regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase nõunik Neeme Suur (SDE). Läänemaa kohalikud omavalitsused võidavad kõik ja viie aasta pärast laekuks maakonda tulumaksu üle miljoni euro rohkem kui praegu. Suur rõhutas, et tegemist on prognoosiga tulumaksu senise laekumise pealt. „Tegelik laekumine võib olla suurem või väiksem, sõltuvalt sellest, kas kolitakse ära või majandus tõuseb või langeb,“ märkis Suur. Rohkem tulumaksu hakkab Läänemaale laekuma juba tulevast aastast. Hinnanguliselt peaks Haapsalu saama aastas tulumaksu juurde veidi üle 200 000 euro, Lääne-Nigula veidi üle 100 000 euro ja Vormsi 16 000 eurot. Aasta-aastalt summa kasvab, jõudes 2029. aastaks 1,3 miljoni euroni: Haapsalule praeguste arvutuste järgi üle 700 000 euro, Lääne-Nigulale üle 400 000 euro ja Vormsile 65 000 eurot. „Eks ta selline ebatraditsionaalne ole, aga mingigi samm ebavõrdsuse vähendamise poole,“ ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Kui lihtsalt lahti seletada, siis hakkavad rohkem raha saama need kohalikud omavalitsused, kus elab rohkem pensionäre, ja vähem need, kus elab rohkem tööealisi. Seni on kohalikud omavalitsused saanud endale 2,5 protsenti pensionäride ja 11,89 protsenti tööealiste pealt laekuvast tulumaksust. Tulevast aastast hakkab pensionäride pealt laekuv tulumaks tõusma. Lõpuks on mõlemad võrdsed: nii tööealiste kui ka pensionäride pealt laekub valla või linna arvele 10,23 protsenti. Vaesemad võidavad, rikkamad kaotavad, mis omakorda ei meeldi Harjumaa kohalikele omavalitsustele.

Madis Kallas kinnitas toetust Haapsalu raudtee taastamisele

[caption id="attachment_394556" align="alignnone" width="1920"] Regionaalminister Madis Kallas toetab Haapsalu raudtee ehitamist. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm sai kohtumisel regionaalminister Madis Kallasega ülevaate kavandatava liikuvusreformi põhisuundadest; ministri sõnul tuleb oluliselt suuremat tähelepanu pöörata ühistranspordi arendamisele, mille aluseks on kiire taktipõhine reisirongiliiklus. Koos ühtse piletisüsteemi, mugavate ümberistumise võimalustega, peatuste juurde integreeritud auto- ja rattaparklate, tõhusa maakondliku bussiliikluse ja nõudepõhise transpordiga suudab selline lähenemine suurendada ühistranspordi kasutamist ning pakkuda inimestele kiiremaid ühendusi kogu riigis.

Bussisõit läheb kavandatust märksa kallimaks

[caption id="attachment_414835" align="alignnone" width="1920"] Uuest aastast tuleb ka maakonnaliinil pilet osta. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tasuta sõit maakonnaliinidel saab uuest aastat läbi ja bussisõit hakkab maksma viiendiku võrra rohkem, kui esialgu kavandati. Uuest aastast hakkab maakonnaliini päevapilet tööealisele inimesele maksma 4,5 eurot. Pooleteise tunni pileti eest tuleb hakata maksma 1,5 eurot. Priilt saavad edasi sõita kuni 20aastased ja need, kel 63. sünnipäev peetud. „Hinnapõrand saab olema 1,50 eurot pooleteise tunni pilet, kaks eurot bussist ja 25 eurot kuukaart, mis kehtib ükskõik millises Eesti piirkonnas,” ütles regionaalminister Madis Kallas. Kevadel pakuti kuukaardi hinnaks välja 20 eurot, kuukaardi kallinemist põhjendatakse ühistranspordikeskuste sooviga.

Kooliarutelu Kõmsil: ümarlaud soovitab Läänerannal haridusreformi tagasi pöörata

[gallery ids="408443,408424,408425,408426,408428,408429,408430,408431,408432,408435,408436,408437,408438,408439,408440,408441,408442,408444"] Fotod: Urmas Lauri Kõmsi rahvamajas esmaspäeval korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti järeldusele, et omavalitsustes, kus on tekkinud probleeme maakoolide sulgemise tõttu, tuleks aeg maha võtta, välja kuulutada nn vaakuumaasta. Esmaspäeva pärastlõunal Kõmsi rahvamajas korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti nelja ja poole tunni pikkusel maratonarutelul järeldusele, et praegu jõuab veel pidurile vajutada. “Võtta need otsused tagasi, mis kevadel tehti ja teha päriselt sügav, koostöine, avatud protsess koos kogukonnaga ja spetsialistidega, teadlaste ja riigiesindajatega,” ütles ümarlaua korraldanud Mari-Liis Pruul.

Regionaalminister: kuueklassiliste maakoolide toetus selgub lähinädalatel

[caption id="attachment_389846" align="alignnone" width="2000"] Madis Kallas. Malle-Liisa Raigla[/caption] Regionaalminister Madis Kallas (SDE) kinnitas Lääne Elule, et toetus väikestele kuueklassilistele maakoolidele tuleb. „Me saame täiendava toetuse välja töötada – selleks on eelarves vahendid planeeritud. Paraku on täpse plaani koostamine võtnud aega, aga loodetavasti saame lähinädalatel selle koalitsioonis nii-öelda lukku panna,“ ütles Kallas.

Madis Kallas: kui hääbub maaelu, kannatavad ka linnad 

[caption id="attachment_379984" align="alignnone" width="2000"] Regionaalminister Madis Kallas. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Samamoodi jätkates hääbuks elu väljaspool suurlinnu. See mõjutaks üsna pea kõigi Eesti inimeste heaolu, elukohast sõltumata. Et sellele pidurit tõmmata, peab valitsus juba täna tegema esimesi samme. Minu jaoks on enesestmõistetav, et igas Eesti paigas peab olema hea elada. Kas inimene on otsustanud elada mõnes suurlinnas või väikeses Eesti kohas, elementaarsed asjad nagu algkool, lasteaed, pood, turvatunne või elekter, peavad olema tagatud.